X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tallinna linnaosad plaanivad ka sel aastal rohealadel vähem niita

Loodus Lasnamäel
Loodus Lasnamäel Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Tallinna linnaosades jagatakse sel suvel rohealad niitmisintensiivsuse järgi. Aladel, kus aktiivset inimtegevust ei toimu, lastakse loodusel vohada.

"Kui ei niidetud, siis oli pilt päris hea," kommenteeris maastikuarhitekt Karin Bachmann Tallinna linnavalitsuse eelmisel suvel tehtud otsust vähendada rohealade niitmist.

"Eelmisel aastal vähendati niitmist põua tõttu. Põud näitaski, et tegelikult ei ole vaja nii sageli niita. Ja need niitmata alad nägid head välja. See oligi inimeste põhiline hirm – et jääb kole," ütles Bachmann.

Tallinna linnaosavanemad plaanivad ka sel aastal rohealadel vähem niita.

Nõmme linnaosavanema Karmo Kuri sõnul on linnaosas alad jagatud erinevate hooldusintensiivsuste järgi. "Meil on väga suured alad viidud sellisele hooldusintensiivsusele, et niidame neid üks või kaks korda aastas," ütles Kuri.

Mustamäe linnosavanema Aivar Riisalu sõnul ollakse pärast niitmise vähendamist kahe tule vahel. "On arvestatav osa elanikest, kes on pigem konservatiivsemad ja armastavad korda. Kord on nende jaoks ka niidetud alad. Ja siis on selline natukene rohelisema mõtteviisiga liigirikkust pooldav, reeglina noorem põlvkond," sõnas Riisalu.

"Oleme Mustamäel teinud kompromissi kahe maailma vahel. Niidame nendel aladel, kus inimesed haljasalasid kasutavad, näiteks kus on jalgpalliväravad või madalseiklusrajad. Niidame mõne meetri jalakäijate teede ja kergliiklusteede äärest," ütles Riisalu.

"Lillepi pargis niidame muru kaks korda aastas, mis on põhimõtteliselt olematu. Vältimaks muru ära kõrbemist, siis järgmisel aastal ei niida me muru mitte viie sentimeetri kõrguseks, vaid jätame 10–15 sentimeetri kõrguseks," ütles Pirita linnaosavanem Kaido Saarniit.

Maastikuarhitekt Bachmanni sõnul peab arvestama, kuidas ala varasemalt hooldati.

"Kui tegemist on varasemalt sagedasti pöetud muruga, siis taimekooslusest sõltub, mis juhtub. Harilikult lähevad lihtsalt kõrrelised massiliselt õitsema. Sõltub ka sellest, kui palju ja hoolsalt on varasemalt väetatud. Kui on väetamisega hoolas oldud, siis ongi konkurentsieelis kõrrelistel," ütles Bachmann.

"Inimestel on ootus, et kui lõpetada sagedane niitmine ära, siis tekib kohe asemele õitemeri. Seda enamasti siiski ei juhtu, sest lilled ei ole saanud kasvada, nad on maha niidetud. Seeme võib mullas olemas olla, aga tal ei ole olnud võimalust suureks kasvada. Sagedast niitmist taluvad ainult murutaimed, sõltuvalt segust viis-kuus kõrrelist. Ükski teine taim seda niimoodi ei talu," sõnas Bachmann.

Niitmise lõpetamisel soovitab Bachmann muru sisse teha väikseid kooritud alasid, kuhu saab peale külvata niidutaimede seemnete segu.

Bachmanni sõnul on niitmissageduse vähendamisest kasu liigirikkuse suurenemisele. "Kui ka vähendada niitmissagedust ja niimoodi mitu hooaega teha, hakkab murutaimede kooslus aeglaselt muutuma ja mitmekesistuma," ütles Bachmann.

Liiga rammus muld pärsib lillede kasvu.

"Kui vaatame, siis värvikirevad on paepealsed, kus on mulda justkui väga vähe. Seal ei ole umbrohtu, sest need liigid ei saakski seal hakkama," sõnas Bachmann.

"Niitudel on sarnane olukord – ei tohi olla väga rammusat mulda. Ainult siis saavad kasvada need, kes muidu jääksid rammusas mullas murutaimedele või ruderaalidele konkurentsis alla," ütles Bachmann.

"Ka õitsev kõrreline on parem kui pidev arutu niitmine. Niita tuleb sealt, kus peetakse piknikku või mängitakse jalgpalli. Seal, kus ei kasutata muru eesmärgipäraselt, näiteks sportimiseks, las seal kasvõi kõrreline kasvab. Õitsev kõrreline on parem kui pidev niitmine kohtades, kus keegi seda muru tegelikult ei kasuta. Parem niidame vähem ja anname seal võimaluse teistele liikidele elada – ämblikutel, liblikatel ja kimalastel," sõnas Bachmann.

Bachmann märgib, et hooldustöödega tegelevad firmad ei pruugi olla valmis niitma alasid, kus seda sagedasti ei tehta. "Hooldajate masinapark on kohandatud tihedale niitmisele. Kohe, kui nii-öelda hein hakkab kasvama, ei olegi millegagi seda niita. Masinapark peab muutuma. Hooldaja peab seda juba hanke ajal ette teadma, et on mingid alad, kus läheb veidi teistsuguseid masinaid vaja," ütles Bachmann.

Nõmme linnosavanem: inimeste suhtumine on muutunud

Tartus Kureeritu Elurikkuse projektis osalev Bachmann soovitab Tallinna linnal panustada inimeste informeerimisse.

"Kohe alguses tuleb hakata inimestele kommunikeerima. Rääkima, miks seda tehakse, kuidas seda tehakse ja mis see lõplik oodatav tulemus on. Tartus kasutasime kultuuripealinna omamoodi platvormina. Meie projekt Kureeritud Elurikkus on osa kultuurpealinna programmist ja nii me ei ole otseselt linnavalitsuse töötajad, vaid olime eraldi MTÜ kultuuripealinna platvormil," ütles Bachmann.

"Meil on rohkem aega ja motivatsiooni suhelda inimestega, kellel on küsimused või ka kes protesteerisid muutuste vastu. Linnaametnikud on paratamatult üle koormatud, ja kui sulle iga päev hakkab helistama viis inimest, kellele miski ei meeldi, siis see võtab päevast suure tüki ära," sõnas Bachmann.

"Panime välja infotahvlid lühikirjeldusega eesti, inglise ja vene keeles. See lõi palju selgust ja inimestele meeldis. Sildistasime täitsa tavalisi liike – raudrohtu, teelehte. Inimesed ei tunne enam taimi ja sildist on väga palju kasu. See annab ka signaali, et siin ei kasva lihtsalt hein, vaid keegi tegeleb sellega süstemaatiliselt," ütles Bachmann.

Nõmme linnaosavanema Karmo Kuri sõnul on inimeste suhtumine niitmise vähendamisse muutunud.

"Kui viis aastat tagasi alustasime sellega, et vähendasime oluliselt niitmise kordasid aastas, siis tuli küll kaebusi, et mis toimub, miks tööd ei tehta ja miks kõik nii kole on," ütles Kuri. "Nüüd kui kuskil midagi niidetakse, saame kaebusi, et miks te niidate."

Bachmanni sõnul on elurikkuse seisukohalt mõistlik niitmissagedus üks kuni kaks korda suve jooksul.

"Kui niidame kaks korda, siis esimene kord on mõistlik niita enne jaanipäeva. Nii nagu ka vanasti heina tehti. Hiljem peaks niitma ühe korra veel. See annab võimaluse ka madalatele õitsejatele, kes pääsevad siis valguse kätte. Alati tuleb aga niitmissageduse otsus teha kohapõhiselt, vastavalt kooslusele ja muudele tingimustele," ütles Bachmann.

Bachmanni sõnul tuleb niide kindlasti ära vedada, kuna lisahuumust ei ole linnaniidule vaja tekitada. Tartus on linnaniidult kogutud niidet kasutanud näiteks linnaaednikud – peenarde multšimiseks.

Linnaosavanema sõnul toimitaksegi Nõmmel sarnaselt Bachmanni soovitusele.

"Suuremad rohemassiivid, mida aktiivselt ei kasutata, nende niitmine toimub nii, et üks niide enne jaanipäeva ja teine niide augusti lõpus. Augusti lõpus tuleb see niide kokku korjata. Kui arvatakse, et see on suur rahaline kokkuhoid, siis seda ei saa väita. Pigem on selle eesmärk elurikkuse tagamine ja tegelikult ka värviilu," ütles Nõmme linnaosavanem Kuri.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: