Kui muidu tutvustab vabaõhumuuseum Eesti rahvakultuuri, siis viimastel aastatel on siin koha sisse võtnud ka üks võõramaine eksponaat – hispaania ehk lusitaania teetigu. Tõsi, seda küll täitsa omal algatusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärast sadu ja öö hakul hakkab neid kraavidest ja kompostihunnikutest massiliselt välja roomama nagu õudusfilmis zombisid surnuaialt.

"Selliseid üksikuid tigusid oli näha kuni kaheksa aastat tagasi. Aga kolm kuni neli aastat tagasi oli tõeline plahvatus. Ühel kevadel tundus, et lihtsalt terve muuseum on neid täis," ütles Eesti vabaõhumuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Anneli Banner.

Vabaõhumuuseumi talude ja ka kolhoosimaja juures on peenramaad, ent neist pole palju järel.

"Peenramaade peal nad teevad päris head laastamistööd. Eriti maitsevad neile kõrvitsad ja suvikõrvitsad. Kurgi nad võivad ära süüa, kui on alles väiksed taimed. Porgandit nad söövad hea meelega, nii lehti kui ka juurikat ennast. Kui porgand on juba suureks kasvanud, siis nad võivad hakata sealt otsast sisse minema, närivad ennast porgandijuurika sisse," rääkis Banner.

Keskkonnaamet, kes peab hispaania teeteo levikukaarti, kuhu igaüks saab ise oma piirkonna lisada, nendib, et probleem on tänavu ulatuslikum.

"Olukord on läinud hullemaks. Nad on jõudnud palju rohkematesse kohtadesse levida. Ilmselgelt on kõige suurem levik Tallinna piirkonnas ja ennekõike just uusarendusaladel, kuhu on hästi palju istutatud iluaiataimi, toodud multši. See on see, millega ta peamiselt levib. Üks asi, mis on soodustanud levikut viimastel aastatel, on pehmed talved ehk et nende ellujäämus on palju suurem," ütles keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Seda kinnitab ka Viimsi valla kogemus. Viimsi abivallavanema Alar Miki sõnul on hispaania teeteod sel aastal väga levinud. "Esimesed teated tulid kuskil kümmekond aastat tagasi ja valdavalt nad tulidki kohtadest, kus olid puukoolid või taimemüük. Eks siis sealt inimesed kandsid neid koju, ostsid taimi ja seal hakkasid edasi paljunema," sõnas Mik.

Ei Eesti vabaõhumuuseum ega ka Viimsi vald näe head lahendust, kuidas võõrliigist jagu saada. Käsitsi kümneid ja sadu hektareid üle ei käi.

"Meil on ikkagi siin ligi 50 hektarit metsa ja see metsaalune on ka neid kohati nii täis, et sealt ei jõua neid lihtsalt ära korjata. Õuede pealt ja aedadest võime ju korjata, aga see aitab vähe," lausus Banner.

"Otseselt vald ei olegi midagi teinud, sest kuidas sa avalikul alal võitled? Meil on niita vaja kusagil või hooldada 200 hektarit avalikke alasid. Päris võimatu on seal korjata käsitsi," lisas ta.

Keskkonnaamet on viimastel aastatel soovitanud liikide mitmekesisuse ja loodusliku elurikkuse nimel vähem niita. Nüüd aga möönavad nad, et see soodustab hispaania teetigude levikut.

"Siin on veidike käärid ja tuleb mõtelda, et kui on probleem nende tigudega, siis tuleb seda haljasala hooldada ja kasutada võib-olla mingeid tõrjevahendeid. Ja kui nende tigude levikut ei ole, siis on loodus omal kohal ja esimeste üksikute isenditega saaks loodus võib-olla ka hakkama," ütles Eike Tammekänd.

Viimsi vald on viimasel ajal lilleniite juurde teinud ega ole niitmisrežiimi muutnud, kuid on valmis senise praktika üle vaatama.

"Võib-olla mõnes kohas tulebki natuke rohkem niita, kraavid-asjad, vaadata neid režiime üle ja sagedusi. Ja kus on võimalik, võib-olla kohandada mingit kohtkogumist käsitsi ja võib-olla see on see lahendus," lausus abivallavanem.

Keskkonnaamet soovitab uue olukorraga leppida, sest võõrliigi levik on juba liiga ulatuslik.

"Tõenäoliselt lahti Eestis ei ole võimalik enam saada, kuna ikkagi nende arvukus ja levik on nii lai ja kellelgi ei ole võimalik neid munasid igalt poolt kõiki üles leida," ütles Tammekänd.

Töötajad korjavad tigusid küll pidevalt kokku ja abis on käinud ka vabatahtlikke, ent võitlus on lootusetu.

"Kui sa tahad, et neid oleks vähem, siis loomulikult peaks olema golfimuru, ei ühtegi kompostihunnikut ega mingit sellist suuremat rohututti," sõnas Banner.