Kui veel 2020. aastal oli keskkonnaametile teada mõni üksik juhtum Tartus, kus inimesed on näinud Hispaania teetigu oma aias või tänaval, siis nüüdseks on võõrliik jõudnud pea igasse Tartu linnaossa. Nii mõnigi Tartu elanik on sellel aastal Hispaania teetigu esimest korda aias näinud.

"Sellel aastal oleme kätte saanud esimesed viis. Eelmisel aastal veel neid ei olnud, kuid sellel aastal on näha, et hakkavad jõudma aeda," sõnas Tartu elanik Sigrid.

"Meie aias nad on söönud maasikaid. Nad lähevad sinna marja sisse ja poolest kehast kohe. Neid on raske sealt kätte saada ja teevad kurja kasvuhoones. Kõnniteepeal on neid ka näha," lausus tartlane Margit.

Keskkonnaameti andmed toetuvad Hispaania teeteo levikukaardile, kuhu saavad inimesed ise teo leviku piirkonna märkida. Kaart näitab, et viimastel aastatel on võõrliiki Tartus aina enam märgatud.

2023. aastal näiteks olid inimesed märkinud sinna 17 vaatlust ja 2024. aastal 34 vaatlust. Praeguse seisuga selle aasta jooksul märgatud teetigu 41 korda ja kindlasti neid vaatluseid lisandub selle aasta jooksul veel juurde.

Nii ei saa keskkonnaameti sõnul probleemi Hispaania teetigudega Tartus veel massiliseks pidada, kuid arvestades võõrliigi levikut, võiksid tartlased olla valmis, et probleem süveneb.

Ka Tartu linna poole on sellel aastal elanikud pöördunud ja juhtinud tähelepanu linna maal tegutsevatele teetigudele.

"Me ikkagi katsume niitmisvõtete ja sellega hoida oma territooriumi, et hein oleks madal ja sinna need teod kindlasti pidama ei jääks. Tartu linnas on päris palju alasid, kus see rohi ei ole praegu madal, elurikkust siin hoitakse, kas see tähendab, et me mingites piirkondades hakkame seda elurikkust vähemaks võtma? Ilmselt see tuleb ka kaalumise alla, aga sellised piirkonnad, kus on elurikkus kõrreliste näol, siis kõrrelised neid teetigusid ei huvita," ütles Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Nii loodab linn probleemiga tegelemisel elanike initsatiivile. Püsivalt nälkjakonteinereid praegu paigaldada ei plaanita.

"Tegelikult on kõige mõistlikum kogukond seljad kokku panna ja ühised talgud teha. Mina arvan, et eestvedaja võiks olla kogukond. Kui linnaosaseltsid ja teised küsivad linna tuge ja rahvas tuleb välja, et need teod ära korjata, siis ajutiselt saaks selliseid konteinereid panna," lausus Haak.