NATO uute kaitseplaanide järgi käivad siin harjutamas ja tulevad Eesti kaitsele senisest suuremad üksused. Eesti teed peavad suutma suuri sõjaväekolonne kanda.

"Militaartehnika transpordi puhul on see eelkõige tonnaaž, et sildade kandevõime oleks lubatu piires," ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Erki Soo.

Näiteks Kanama viadukt ja Päädeva-Konuvere lõik Pärnu maanteest tehakse korda osalt seetõttu, et sellele raskusele vastu pidada. Mõlema objekti ehitus kokku läheb maksma ligi 100 miljonit eurot – pool sellest rahast katab Euroopa Liit.

"Kui vanasti keskmine eriveose kaal võis olla 40 tonni või veidi enam, siis täna me räägime üle 80-tonnistest veostest, mis võiksid liikuda sellistest viaduktidest üle," lausus transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

Sama palju võibki kaaluda veoauto, mis tanki haagisel kannab. Nõukogude ajal ehitati sillad tanke kandma, kuid uued tankid on raskemad ja sillad ajaga lagunema hakanud.

"Kui me vaatame riigi eelarvestrateegiat, mis on teedeehituse jätnud näljadieedile, siis ega midagi lõbusat ei ole. Terve rida sildu on, kust täna ka tavaline, 44 tonni üle ei tohi minna, rääkimata tankist," ütles teeinsener Ain Kendra.

Eriveoste puhul võib mureks olla ka sildade kõrgus, kuid üldjuhul peaks militaartehnika siiski Eesti sildade alt läbi mahtuma.

"Sai just kontrollitud jänkide Abrams tanki, mis on 2,89 meetrit (kõrge). Kui seda veetakse mõne madala lafetiga, siis see tõenäoliselt mahub neljase kõrguse sisse. Ja neljane mahub igalt poolt läbi, sest neljane on ka tavaline reka," lausus Kendra.

Üle pikemate vahemaade veetakse militaartehnikat tihti raudteel. Eesti vanad raudteed on samas Lääne-Euroopast erineva rööpmelaiusega. Enne Balti riikidesse jõudmist peab ronge vahetama – see kulutab aega. Eestis juba kasutatakse rohkem sõiduteid kui raudteid.

"Arvestades, milline meil raudteetaristu on, mis sõlmpunkte see läbib, on see pigem toetavas rollis. Kindlasti Rail Balticu projekt parandab seda osa," ütles Soo.

Kaitseväel on Eesti taristu kaardistatud ja pigem kolonnide liikumisel suuri takistusi pole. Kui juba liitlased on mujalt Euroopast siia jõudnud, on hästi, nentis Soo.

"Uute teede ehitamine annab meile paindlikkust juurde. Meil on rohkem ressurssi, mida kasutada, millist teed pidi liitlasi sisse tuua. Me saame neid ühte või teist teed pidi tuua," ütles ta.