Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp rääkis teisipäeval värsket Eesti majanduse olukorra ülevaadet ja prognoosi tutvustades, et ekspertide hinnangul on Eesti majanduskliima näidanud väikest paranemis- või kasvumärki, mis tuleneb kahest põhjusest. Esiteks on möödas aeg, kus majandusnäitajad langevad, teiseks aga on ettevõtjad muutunud olukorraga kohanenud või kohanemas.

"Me pole majanduskasvus, aga eksperdid hindavad, et mõningane taastumine on aset leidnud. See tähendab, et majanduse seisukord on halb, aga mitte halvenev, vaid stabiliseerunud ja täna näitab see kergeid stabiliseerumise, mõningal määral isegi paranemise märke," lausus Raudsepp.

Tarbijate kindlustunne jääb alla pikaajalise keskmise ja on langenud alates Covidi-ajast. EKI toidukorvi maksumus jäi juunis samaks: hüppeline hinnatõus, mis viimasel paaril aastal aset leidis, on ära olnud, aga tõus jätkub talutavas tempos.

"Loomulikult oleme oma hindadega väga kallid, kui võrrelda meie sissetulekute taset. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oleme toiduainete hinnatasemelt 109 protsenti, Soome 110, Rootsi 105 protsenti. Ehk oleme praktiliselt Soomega samal tasemel ja kuulume Euroopa top-10 riikide hulka," tõdes Raudsepp.

Ta lisas, et garderoobikaupade osas on asi palju hullem: nii riiete kui ka jalatsite hinnatase on 117 protsenti EL-i keskmisest ja sellega oleme EL-i esikolme hulgas.

"Nii liigume ka tulevikus. Siin saab olema oluline mõju uutel rakendatavatel maksudel, sealhulgas uuel käibemaksumääral. Kuhu me liigume? Me liigume Euroopa viie kallima riigi suunas," ütles konjunktuuriinstituudi juht.

Kõige suuremateks probleemideks on Eesti majanduse jaoks konkurentsivõime vähesus, mis on kasvava raskusega murekoht, ebapiisav nõudlus, aga ka vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.

"Tegelikult pole küsitluse koostajad kunagi ette näinud, et valitsusel ei ole majanduspoliitikat," ütles Raudsepp. "Siin tuleks hinnata mõju majanduspoliitika enda kohta, aga antud juhul läks hinnang sinna, et majanduspoliitikat polnud valitsuseüleselt selleks ajaks kokku lepitud."

Lisaks on majanduse mureks ka välisinvestoritele ebasoodne investeerimiskliima ja vähene innovatsioon, sest ettevõtjatel on vähe rahalisi võimalusi või ambitsioone sellega tegeleda ning Raudsepa sõnul on see halb näitaja, sest mõjutab otseselt paari järgmise aasta väljavaateid.

"Majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid on kõik punases, aga võrreldes aastataguse või paari kvartali taguse ajaga liiguvad need täna erisuunaliselt. /.../ Erisuunaline liikumine on alati positiivne, pigem kardame ühesuunalisi liikumisi," lisas ta.

Ettevõtjate hinnatõusuprognoos kolmeks kuuks näitab, et inflatsiooniootus on olemas ja valdavalt nähakse suundumust hindade kasvu poole. Seejuures ei kajasta uuringu tulemused valitsuse viimaseid maksuotsuseid ega -ideid, mis võivad samuti hindu tõsta, kuna valmis juuni alguses.

Languses on ka Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime. Raudsepp märkis, et langus toimus praktiliselt kõigis valdkondades ja samasugust langust võib prognoosida ka tulevikuks, kui me olulisi asju ei muuda. Hinnatõus saab olema jätkuv.

"Teame varasemat praktikat, et käibemaksumäära tõus tõi kaasa hinnatõusu kaootilisena – see algas varem ja lõppes hiljem ja hinnad tõusid rohkem, kui käibemaksumäär pidanuks neid aritmeetiliselt tõstma," tõi ta välja.

Raudsepp lisas, et meil on kahanev majandus, tõusev maksukoormus ja kahanev rahvaarv, aga suuremate kulutuste tasemel tuleb kahaneva rahvaarvu puhul järjest kõrgemalt maksustada, see on aga kinnine ring, kust tuleks hakata kiiresti väljapääsu otsima.

Keldo tahab suurettevõtjate taastuvenergiatasusid vähendada

Nädala jagu majandus- ja tööstusministri ametit pidanud Erkki Keldo ütles, et andmeid saab tõlgendada mitmel viisil – Eesti ettevõtete konkurentsivõimet mõjutab Euroopas käimasolev sõda, kuid ettevõtjate ja majanduse kindlustundes on siiski näha paranemise märke ja olukord tööturul on stabiilne.

Ta tõi välja, et majanduskeskkonnas on ette näidata ka positiivseid liikumisi, näiteks püstitas Tallinna lennujaam juunis kõigi aegade reisijate arvu rekordi ja ka välisinvesteeringute poolest oli mullu rekordaasta. Nii ettevõtete kui majapidamiste hoiuste maht on võrreldes aastatagusega kasvanud ja ka eluasemelaene ja liisinguid anti mais viimase kahe aasta suurimas mahus.

"Kui vaatame olukorda, kus me oleme alates julgeoleku- ja energiakriisist, siis teine kvartal annab lootust, et paremad ajad on ka ettevõtjate puhul ees," ütles Keldo. "Mitmed kriisid pole veel seljatatud, aga ettevõtjad ja ühiskond näevad, et paranemise märke on palju oodata."

Ta ütles, et valitsus tahab suunata fookuse konkreetsetele tegevustele ning muuta planeeringutega seotud asjaajamise kiiremaks ja vähendada ettevõtluse bürokraatlikke takistusi.

"Saab väga nõustuda, et üks põhilisi murekohti on ebapiisav nõudlus. Meie suurimad ekspordipartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. Soomes ja Rootsis on keeruline olukord, ebapiisav nõudlus. Riigi ülesanne on olla hea partner, leppida kokku sihtturud, paketid, kuidas riik saaks ettevõtteid selle ebapiisava nõudluse olukorras aidata ja toetada," lausus Keldo.

Investeeringute Eestisse toomiseks on majandusministeeriumil tema sõnul olemas konkreetsed mõtted ja tegevuskavad. Ta tõi välja, et paljudele energiamahukatele ettevõtetele on tähtis elektrienergia hind ja riigil on võimalik muuta regulatiivseid tasusid.

"Kavatsen minna valitsusse, et teha ettepanek vähendada suurtarbijate taastuvenergia tasusid," rääkis minister. "Samas on Eestis võimalus ka otseliine vedada, mis võimaldab minna regulaatoralast välja."

Ta sõnas, et on ettevõtteid, kes soovivad investeeringutoetust, soovivad, et planeeringud läheksid kiiremini ja näitavad huvi Eestisse tulla. Seega peaks riik vaatama, kuidas neid aidata, et see huvi realiseeruks. Lisaks peaks vähendama bürokraatiat, eriti just väikeettevõtjatele.

"Valitsusse viin konkreetse meetmete kava. Poliitiliselt on olemas kokkulepe, et meie prioriteet on siia välisinvesteeringute toomine," kinnitas Keldo.