Rootsi omanikel on Eesti telekommunikatsiooni turul liidrirolli hoidva Teliaga põhjust rahul olla – eelmise aasta eest makstakse dividende rekordilised 80,9 miljonit eurot.

Kui vaatlejate jaoks oli juuli inflatsiooni vedav sideteenuste hinnatõus ebameeldiv üllatus, siis Telia Eesti juhi Holger Haljandi sõnul on telekomiteenuste hinnad viimastel aastatel hoopis langenud.

"Kui me viimased kolm aastat kokku võtame, kus on hästi kiire inflatsioon olnud, siis kokku on tarbijahinnaindeks kasvanud 36 protsenti ja side on olnud miinuses. Side hinnad suures plaanis on kahanenud. Küll aga selle aasta alguses on toimunud hinnatõusud, sest side peab ka mingi hetk kulude katmise vajadusel hindasid tõstma," rääkis Haljand.

"Telial on hästi oluline roll elutähtsa teenuse pakkujana. Meie investeeringute maht on niivõrd suur. Investeerime üle 50 miljoni euro, et kriiside ajal side töötaks," lisas ta.

Telia makstavad dividendid ületavad investeeringute mahu pooleteistkordselt.

Tele2 nii häid majandustulemusi ette näidata ei ole. Küll aga pahandasid ka nende kliendid, kes said juulis teate, et väiksema mahuga paketid kaovad ja üle tuleb kolida kallimale teenusele.

"Eks igal aastal vaadatakse neid pakette üle. Kui vaatate meie eelmise aasta majandusaasta aruannet, siis sealt ei vaata liigkasumid vastu. Oleme paratamatus olukorras, kus peame hindu tõstma. Puhaskasum oli 700 000 eurot," ütles Tele2 tegevjuht Margus Nõlvak.

Tele2 juht ütles, et kuigi mobiilsides aitab hindu mõistlikul tasemel hoida tihe konkurents, siis lairibateenuste hulgi- ja jaehindade kujunemisega peaks regulaator tegelema. Pea kogu lairiba hulgiturg on Telia käes.

"Sellega ma usun, et tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) peab tegelema," sõnas Nõlvak.

2021. aastal tõdes konkurentsiamet, et Teliale kehtestatud kohustused kaablikanalisatsioonile juurdepääsuks ei ole piisavalt efektiivsed, et tagada konkurentsi toimimine.

"Eks me oleme ka varasemalt seda öelnud, et see turg on üsna keeruline selles osas, et kui on vähe pakkujaid, siis paratamatult konkurendid ka jälgivad üksteise hindu ja konkurentsi võib-olla. See ei toimigi nii, nagu on olukorras, kus on rohkem pakkujaid," ütles konkurentsiameti konkurentsi haldusmenetluse juht Kadri Lepikult.

"Konkurentsiamet on üsna õhuke ja meil on mitmeid tegevusi, mis samamoodi meie tähelepanu vajavad, siis me võtame selle tähelepanu alla, aga pigem siis arvestame sellega, et see jääb järgmise aasta nii-öelda järelevalveplaani ja perspektiividesse," sõnas Lepikult.

Eestis peab ülikiire internetiühenduse eest maksma kuni paar korda rohkem kui naaberriikides.