Elu läks juulis kallimaks 3,4 protsenti - nii palju rohkem tuleb kaupade ja teenuste eest välja käia. "Hinnagraafik pole kunagi sirge, aga ta ei meeldinud mulle, sest ma lootsin, et suund tuleb teisele poole," ütles Vitsur.

"Võrreldes 2020 aastaga on Eestis hinnad tõusnud 37,5 protsenti," ütles Vitsur.

"Toiduained 40 ja eluase 90 protsenti - kõige valusamad grupid on kallinenud kõige rohkem. Rääkida, kui palju on inflatsioon meie reaalset sissetulekut muunud, on väga raske, sest sissetulekud on väga erinevad ja hinnatõus eri gruppides mõjutab inimesi väga erinevalt. Kõige vaesemad kulutavad toiduks ja eluasemeks pool või isegi rohkem oma igakuisest palgast, aga need, kes on jõukad - paarkümmend protsenti ainult. Nii et kuidas kedagi," rääkis Vitsur.

Keskmine palk on kasvanud umbes sama palju, nentis Vitsur.

"Ma vaatan tervet Euroopat ja ka meie naabreid - ja kuivõrd meie naabritel Lätil, Leedul, Soomel - on hinnataseme muutused hoopis tagasihoidlikumad juba pikemat aega, siis ma ei näinud põhjust, miks meil peaks olema tunduvalt kõrgem. Me oleme ühes majandusruumis. Aga see ootus, et tulevad maksumäärade tõusud ja aktsiisid tõusevad, see pani ettevõtjad rohkem hindu tõstma. Muidugi minu jaoks on arusaamatu see, miks pidid sideteenused kallinema 11 protsenti - aga ju see on ettevõtjate strateegia," rääkis majandusekspert.

"Valitsus pole maksutõusu pidurdanud"

See, mis terendab aastaks 2025 pole väga helge, nõustus Vitsur saatejuhiga.

"Sellepärast ma olengi olnud kolmandat aastat tige, et Eesti ei ole teinud midagi selleks, et pidurdada hinnakasvu ja valitsus annab hagu alla. Sellises olukorras käibemaksu tõsta ja hindu veel valitsuse otsusega suurendada, mõjub Eesti konkurentsivõimele Euroopas väga sandisti. See on kõige suurem viga, mida on Eesti valitsus teinud," rääkis Vitsur.

Eesti on ennast mänginud olukorda, kus tema valikuvõimalused on väga kitsad. "Oleks Eestis olnud nagu mujal maailmas käibemaksu- ja tulumaksu erisused, saaksime teha paindlikumat poliitikat," ütles Vitsur.

Vitsuri sõnul on inimeste jaotamine sissetuleku põhjal vaesteks, keskmisteks ja rikasteks lihtne: need, kes saavad keskmisest palgast vähem, näiteks 1600 eurot neto ja vähem, on kindlasti napi sissetulekuga ja kehvapoolsed.

"Seal vahel on ebamäärane keskmine, pluss 10-15 protsenti. Jõukate palgad on 2500 eurot ja enam kuus. Jõukus sõltub ka sellest, kui suur on pere ja kui suured on pere finantskohustused," ütles Vitsur.

Eesti poliitikutest rääkides ütles Vitsur, et neid on igasuguseid.

"Mõned vaatavad poliitika ilu peale, teised vaatavad inimeste peale. Mõnele on tähtis, et Eesti lihtne ja eranditeta tulumaksusüsteem jääks kehtima, ja nad usuvad, et see aitab Eestit kõige paremini. Teised vaatavad et inimestel peaks olema ikka midagi laua peal, mida süüa saaks. Nad on täiesti erinevad," sõnas Vitsur.

Eesti mängis maha oma hea seisu peale eelmist majanduskriisi, nentis Vitsur.

Vitsur: Eesti läheb elukalliduselt Itaaliast mööda

"Kui vaadata, et Eestis hinnad tõusid nelja aastaga 37 protsenti ja Euroopas poole vähem, ja ka nendes riikides, mis on meist kallimad, tõusid need vähem, isegi 25 protsenti vähem, siis me olime nende suunas teel. Kuid kuskil üsna lähedal on väga selge piir ees. Eesti ettevõtted ja majanduse ei ole üldse suuteline kõrgemaid hindu seedima, sest see on meie konkurentsivõime viinud piirile, kust enam edasi minna ei saa," ütles Vitsur.

"Arvata, et Eesti liigub hindadega Itaaliast kallimaks, on täiesti reaalne, Eesti on seal juba paari aasta pärast. Saksamaale, kes on meist kaks kohta eespool, Eesti enam keskmise hinnatasemega järgi ei jõua," ütles Vitsur.

Vitsur juhtis tähelepanu asjaolule, et toiduainete hinna poolest on Eesti juba praegu viie kõige kallima Euroopa riigi hulgas, aga teiste näitajatega on kuskil kaugel taga.

"Aga toiduainetel on tavaliselt, kui nüüd jätta Rootsi ja Taani kõrvale - mujal Euroopas hoopis madalam käibemaks ja selle tõttu tundubki meile, et mujal on elu jube odav," sõnas Vitsur.

Ahnuses Vitsur ettevõtjaid ei süüdista.

"Ma ei arva, et nad ahneks läksid, ma arvan, et nad üritasid oma nahka päästa uue käibemaksumäära tõusu eest, sest tõus ei olnud tegelikult väga suur, 0,8 protsenti keskeltläbi, aga käibemaks tõuseb kaks protsenti ja tõusis ka juba. Siin on 2+2 käibemaksu kallinemine. 0,8 protsenti selle pealt pole üldse palju ju," rääkis Vitsur.