Venemaa ja Iraan suudavad täita üksteise luure- ja sõjaliste võimete lünki – Venemaa toodab keerukaid õhutõrjesüsteeme ja lennukeid, samas kui Iraan on arendanud võimsaid droone ja rakette.

Iraan on teatanud, et kavatseb jõuliselt vastata Iisraelile 31. juulil toimunud Hamasi juhi Ismail Haniyehi tapmisele Teheranis. Venemaa püüab aga meeleheitlikult reageerida Ukraina sissetungile Kurski oblastis, samas kui Ukraina valmistab ette oma esimesi F-16 hävituslennukeid ja kavatseb hävitada Venemaa õhutõrjesüsteeme.

Nende sündmuste kokkulangemine tähendab, et kummalgi riigil pole hetkel palju vabu ressursse, et pakkuda teineteisele kõiki vajalikke relvi.

"Iraan riskib sellega, et piiratud sõjaline tegevus Iisraeli vastu muutub täiemahuliseks sõjaks," ütles Ali Vaez, Rahvusvahelise Kriisigrupi Iraani projekti direktor. "Kui see juhtub, vajab Iraan iga oma raketti – samamoodi nagu Venemaa vajab iga oma raketitõrjesüsteemi."

Vene diplomaadid ja luureametnikud on mures, et suurem Lähis-Ida sõda võib kahjustada Venemaa enda sõjategevust ja muuta keeruliseks suhteid riikidega, kes aitavad Venemaal leevendada Lääne sanktsioonide mõju, nagu Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse muutus kahe riigi vahelise partnerluse dünaamika. Vene sõjalise võimekuse aura sai tugeva löögi ning selle majandus sattus lääne sanktsioonide alla, mis on isegi karmimad kui need, millega Iraan on juba pikalt pidanud silmitsi seisma. Ühtäkki muutus Venemaa vanema venna staatus abivajaja omaks, kel on Teherani sõjalist abi hädasti tarvis.

"Esimest korda pärast Islamivabariigi revolutsioonilist ajalugu on Venemaa tegelikult Iraanist sõltuv millegi olulise, nimelt relvade osas," ütles Meir Javedanfar, Iraani lektor Reichmani ülikoolis Iisraelis. "Pärast hiljutisi kaotusi Kurskis vajab Venemaa Iraani tuge rohkem kui kunagi varem."

Iraan hakkas 2022. aasta sügisel, pärast Putini visiiti Teherani, Venemaale tarnima tuhandeid Shahedi ründedroone, suurtükimürske ja mõningaid oma Mohajeri droone, mis suudavad tulistada rakette. Shahedite kokkupanek on sellest ajast alates lokaliseeritud Tatarstani piirkonnas Venemaal.

Siiski on Iraan seni tagasi lükanud Venemaa taotlused ballistiliste rakettide tarnimiseks, mida Iraanil usutakse olevat tuhandeid. See oleks ühe lääne kõrge ametniku hinnangul Venemaa jaoks mängumuutja, kuna Ukraina raketitõrjevarud ei peaks Iraani varudele vastu.

USA välisministeerium hoiatas sel nädalal Iraani kiire ja tõsise vastuse eest Washingtoni ja tema liitlaste poolt, kui Iraani raketid Venemaale tarnitakse.

Lääne ametnikud on samuti mures võimaliku nihke pärast Venemaa valmisolekus jagada tuumarelva tehnoloogiat Iraaniga, kuigi praegu ei ole märke, et Venemaa oleks oma poliitikat selles küsimuses muutnud. Sellest hoolimata jääb mureks võimalus, et Venemaa teadlased võivad mitteformaalselt jagada teadmisi Iraaniga, mis võib aidata kaasa Iraani tuumavõimekuse arengule.

Kuigi Iraan soovib Iisraeli hävitamist, säilitab Moskva Iisraeliga täielikke suhteid, sealhulgas viisavaba reisimist mõlema riigi kodanikele ja igapäevaseid otselende, mis jätkuvad, isegi kui USA lennufirmad on Tel Aviviga ühenduse katkestanud. Venemaa arendab ka suhteid Iraani araabia rivaalide, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatidega.

Iraan pole samal ajal kunagi ametlikult tunnistanud, et tarnib Venemaale relvi, ja erinevalt Põhja-Koreast, Valgevenest või Süüriast, jäi see ÜRO Peaassamblee hääletustel, mis mõistis hukka invasiooni Ukrainasse, Moskva poole hoidmisest kõrvale.

"Venemaal ja Iraanil on erinevad ideoloogiad, konkureerivad riiklikud huvid ja sajandeid kestnud vastastikune umbusk," ütles Karim Sadjadpour, Carnegie Rahvusvahelise Rahu Fondi vanemteadur. "Nad teevad koostööd, kui see sobib nende vastupanuga USA juhitud maailmakorrale, kuid kumbki ei riski oma mõjuvõimu kaotamisega, et pühenduda täielikult teineteise eesmärkidele."

Kuigi Venemaa ja Iraan on üha enam seotud oma vaenulikkusega USA ja Lääne vastu, ei toeta nad avalikult teineteise sõjalisi eesmärke oma piirkondlikes konfliktides, mis toob esile nende ajaloolise vastastikuse usaldamatuse ja erinevad riiklikud ja rahvuslikud huvid.