Iisraeli ja Liibanoni relvarahu sõltub sellest, kas Iraani toetatud relvarühmitus Hezbollah' peab relvarahust kinni ja viib kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist, teatas USA välisministeerium pärast Washingtonis toimunud läbirääkimisi.

Mõlemad pooled olid mais relvarahus juba kokku leppinud, kuid vaenutegevus jätkus. Iisrael tungis märtsis Liibanoni, jälitades Liibanonis tegutsevat Hezbollah'd, mis tulistas üle piiri Iisraeli asulaid, tehes seda enda väitel Iraani toetuseks.

Mõni aeg enne teadet Iisraeli ja Liibanoni relvarahust oli Iraan rünnanud Kuveiti, kahjustades selle lennujaama ja vigastades rohkem kui 60 inimest. Samal ajal korraldasid USA relvajõud rünnakuid Hormuzi väina lähedal.

Järjekordsed rünnakud Kuveidis ja Hormuzi väinas on pannud proovile ebakindla relvarahu USA, Iisraeli ja Iraani vahel, tõstes naftahindu ligi kaks protsenti, kuna väin on suures osas suletud enam kui kolm kuud pärast seda, kui USA ja Iisrael alustasid Iraani vastu rünnakuid.

Alates USA ja Iisraeli rünnakute algusest Iraani vastu 28. veebruaril on Teheran korduvalt rünnanud sihtmärke Pärsia lahe piirkonnas, kus asuvad USA sõjaväebaasid. Viimastel nädalatel on vaenutegevus perioodiliselt ägenenud vaatamata aprilli alguses kokku lepitud relvarahule, millega seoses on USA avaldanud Iraanile survet Hormuzi väina taasavamiseks, mida enne sõda läbis umbes viiendik maailma nafta- ja veeldatud maagaasi tarnetest.

Eelmisel nädalal andsid Iraan ja USA märku edusammudest sõja peatamise ja väina taasavamise esialgse kokkuleppe suunas, kuid pooled pole veel allkirjastanud lepingut, mis jätaks keerukamad läbirääkimised hilisemaks.

Iraani välisminister Abbas Araqchi ütles kolmapäeval Liibanoni ringhäälingule Al Mayadeen, et kõnelusi pole katkestatud, kuid edasiminekut pole tehtud. Lisaks sellele, et Teheran seab kokkuleppe tingimuseks lahingutegevuse lõpetamise Liibanonis, soovib ta ka juurdepääsu miljardite dollarite suurustele naftatuludele, mis välispankades on külmutatud, tema naftaekspordile kehtestatud sanktsioonide peatamist, USA blokaadi tühistamist oma sadamatele ja jätkuvat mõju väina läbiva liikluse üle.

USA president Donald Trumpile avaldatakse kodumaal survet langatada kütusehindu, mis on tõusnud valdavalt Iraani-vastase sõja tõttu. Presidendi sõnul on tema prioriteet takistada Iraanil tuumarelvade omandamist, kuigi Iraan väidab, et arendab tuumaprogrammi rahumeelsetel eesmärkidel. Kolmapäeval avaldatud intervjuus ütles Trump, et Iraan on nõustunud tuumarelva mitte omama ja et riigi liider Khamenei osaleb läbirääkimistes.

Hiljem andis Trump mõista, et läbirääkimistel Iraaniga võiks edusamme teha juba sel nädalavahetusel. "Kui see juhtub, võib see juhtuda nädalavahetusel," ütles Trump kolmapäeval ajakirjanikele Valge Maja Ovaalkabinetis, täpsustamata, mida ta selle aja jooksul ootab juhtuvat.

Trump ütles, et osapooled töötavad selle nimel, et eraldada väina taasavamise küsimus Liibanoni konfliktist.

Sõjas on hukkunud tuhandeid inimesi, peamiselt Iraanis ja Liibanonis, ning see on põhjustanud ülemaailmset majanduslikku kahju, häirides tõsiselt energiavarustust ja kaubavedu merel. See vallandas ka Iisraeli ja Hezbollah' vahelise viimase konflikti.

Kolmapäeval tappis Iisrael droonirünnakutega Lõuna-Liibanonis vähemalt kuus inimest, olles võtnud sihtmärgiks Beirutist lõunas asuva auto, teatasid Liibanoni julgeolekuallikad. Iisrael väitis aga, et tegi kahjutuks vaenuliku lennuvahendi, mille tõenäoliselt oli välja lasknud Hezbollah.

Araqchi ütles, et Iraan vastab otsustavalt, kui Iisrael ründab Beirutit.

Trump tunnistas kolmapäeval ka, et nimetas Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut hulluks väidetavalt vägisõnade saatel peetud telefonivestluses Iisraeli sõjategevuse üle Liibanonis, otsides kokkulepet laiema sõja osas. "Mingil hetkel ütlesin ma, Bibi, me peame selle lõpetama. Me peame selle lõpetama," ütles Trump, viidates Netanyahu hüüdnimele.

Netanyahu ütles CNBC-le antud intervjuus, et temal ja Trumpil on vahel taktikalisi erimeelsusi, kuid nad olid Iraani puudutavates peamistes küsimustes ühel meelel.