Sotsiaalministeerium saatis juuli lõpus kooskõlastusele määruste eelnõud, millega muutuvad tervisekeskustele kehtivad nõuded.

Nimelt on perearstiabi muutunud üha enam meeskonnapõhiseks ja ligi pooled nimistuga perearstidest tegutsevad tervisekeskustes, kus on ühe katuse all mitu perearsti koos lisateenustega. Eelnõu toob välja, et kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ja abi osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada.

"Üheks näiteks on erakorraliste patsientide vastuvõtmine. Ägeda terviseseisundi puhul tuleks inimene võtta vastu pöördumise päeval," sedastab dokument, mis näeb ühtlasi ette, et mitme teenusepakkujaga tervisekeskused peavad sõlmima koostöölepingu.

Eelnõu kohaselt pole paljude haiguste puhul vaja põhjalikku sekkumist ning esmakonsultatsiooniks ja haiguslehe avamiseks on nimistupõhisest lähenemisest tähtsam, et teenus oleks kiiresti kättesaadav.

"Kuna peremeditsiinis on oluline ravisuhte järjepidevus, täpsustatakse eelnõuga, et isiku perearst peab olema teadlik, kui tema nimistu patsiendile osutab perearstiabi teenust teise nimistu arst. Selline teavitamine võib toimuda ravijuhupõhiselt, aga võib olla ka tervisekeskuses töökorralduslikult kokku lepitud," seisab seletuskirjas.

Nimistuvälisele isikule võib perearstiabi anda ka siis, kui ta kuulub sellisesse nimistusse, millele pole kinnitatud ei perearsti ega tema asendajat. Niisugused olukorrad on erandlikud ja muudatus aitab tagada, et need inimesed abita ei jääks.

Praeguse korra järgi ei saaks perearst sellise töö eest raha, aga muudatusega lisatakse see tervisekassa teenuste loetellu ja saab selle eelarvest rahastuse. Samamoodi hakkab tervisekassa rahastama ka teenust, kus perearst võtab kolleegi puhkeajal vastu tema nimistusse kuuluvaid patsiente.

Ministeerium näeb vajadust perearstide valveteenuse järele

Seletuskiri toob välja, et haiglate erakorralise meditsiini osakonnad on ülekoormatud ja valveteenust oleks seetõttu vaja ka esmatasandil.

"Sellist teenust võiks perearstid pakkuda piirkondlikus koostöös, mis tähendaks, et teenust osutataks ka teiste nimistute ja asutuste patsientidele. Teenus võib olla vajalik nii tööajavälisel kellaajal kui ka siis, kui näiteks viiruste perioodil on palju patsiente ning mõnes perearstikeskuses on raskusi patsientide samal päeval teenindamisega, samas kui mõni lähedal paiknev tervisekeskus saaks ajutiselt koormust enda peale võtta," selgitab dokument.

Ühtlasi aitaks see lahendada nende patsientide muresid, kes on perearsti tegevuskohast kaugel ning ei saa selle tõttu enda perearstilt õigel ajal abi.

"Selline lahendus vajab täpsemat kirjeldamist vastutuse ja info liikumise ning rahastuse mõttes. Antud punkt annab aga võimaluse teenust juba praegu vajadusel paindlikult osutada," toob sotsiaalministeerium välja.

Samas rõhutatakse eelnõus, et eesmärk pole luua süsteemi, kus kõik perearstid võivad teenindada inimesi sõltumata sellest, kelle nimistusse nad kuuluvad.

"Üldine põhimõte nii rahastamisel kui teenuse osutamisel on ka edaspidi nimistupõhisus," kinnitas ministeerium.

Kehtima jääb ka määruse lõige, mille alusel antakse teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale inimesele, kes ei kuulu perearsti nimistusse, vältimatut abi.

Osa õdesid saab õigusi juurde

Eelnõu laiendab ka osa õdede õigusi. Eriõed ehk need, kes on lisaks tavalisele õeõppele läbinud ka teatud aladel magistriõppe või taotlenud seda pädevust spetsiaalselt komisjonilt, saavad õiguse väljastada saatekirju, et suunata patsiente teiste spetsialistide ambulatoorsele vastuvõtule, e-konsultatsioonile, uuringutele ja analüüsidele, haiglasse või õendushaiglasse suunamiseks. 

Seletuskirja kohaselt on eriõdedel suurem kliiniline pädevus ja kui nad saavad õiguse saatekirju anda, aitab see paremini teenustel toimida. Sama põhjendus on neile e-konsultatsioonide tegemise võimaluse andmisel ja riik saab sellisel moel tervishoiutöötajate ressurssi kokku hoida.

"Eriõel peab olema võimalus oma vastuvõtu raames otsustada, kas ja kelle juurde on patsienti vaja edasi suunata, selleks on eriõel kliiniline kompetents olemas," tõdetakse eelnõu seletuskirjas. "Saatekirja vormistamise õigus annab eriõele võimaluse küsida nõu nii arstidelt, eriõdedelt kui ka teistelt vajalikelt spetsialistidelt."

Eriõe täpsemad võimalused saata patsienti analüüsidele ja uuringutele otsustab ravimeeskond vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele ravijuhistele, patsiendi vajadusele ja tema raviteekonnale ning tervishoiuteenuse osutaja võimekusele.

Näiteks võib eriõde suunata patsiendi meditsiinikiirituse protseduurile, kui tegevus toimub arsti vastutusel ja patsiendi raviteekonnal tehtud kokkulepete alusel. Sarnane põhimõte on ka patsiendi suunamisel haiglaravile ja õendushaiglasse.

Sotsiaalministeerium saatis eelnõu kooskõlastamiseks ametkondadele ja asjassepuutuvatele asutustele 26. juulil, ent kümne tööpäeva pikkuse tähtaja sees kooskõlastust ootavad eelnõud said ekslikult peale asutusesisese kasutamise märke. Praeguseks on see eemaldatud ja sotsiaalministeeriumi teatel oli tegemist inimliku eksitusega.