Traditsioonilisel aastakoosolekul ütlesid tervitussõnad riigikogu esimees Lauri Hussar ja peaminister Kristen Michal. Sõnavõtuga esines klubi liige Enn Tupp.

Klubi liikmed rääkisid "Aktuaalsele kaamerale", et olulised otsused tuleb teha koos rahvaga ja 33 aastat tagasi 20. augustil nii ka tehti. Keegi ei kahelnud, kuidas hääletada.

"Isegi meil käisid küsimas häälte kohta. Mind isegi solvas. Ma ei mäleta, kes seda küsis, kas ma olen poolt. Iseendas ma olin kindel, tulgu või püssipaukudega," meenutas Johannes Kass.

Mai Kolosov meenutas, et pinge Toompeal oli 19. ja 20. augustil kasvav. Pinge jätkus ka pärast otsuse vastuvõtmist.

"Pinge jäi. Me ei teadnud, mis võib veel järgneda. Aga praegugi tulevad pisarad silma. See oli ja see on suur õnn meile," ütles ta.

Liia Hänni ütles, et 1991. aastat saab võrrelda ka praegusega, kui Ukrainas on käimas sõda. 33 aastat tagasi oodati Eesti vabanemist, nüüd sõja lõppemist Ukrainas.

"Praegu on mul ootus, et oleks üks uus ajalooaken, et Ukraina saaks vabaks ja et ka meie pääseksime uuesti välja sellest ohutsoonist, mis on meie elu juba mitu ja mitu aastat häirinud," rääkis Hänni.

Michal sõnas teisipäeval peetud kõnes, et vabaduse nimel tuleb pingutada ja teha tööd pidevalt, sest vabadus ei ole iseenesestmõistetav. "Selle säilitamiseks tuleb teha järjepidevalt ja väsimatult tööd. Vabadusega olla nagu hapnikuga, märkad tema puudumist siis, kui on juba hiljavõitu," kõneles ta.

Peaministri sõnul ei olnud taasiseseisvumine ainult poliitiline saavutus, vaid eelkõige vaimne ja moraalne võit. "See oli tõestus, et vabadusejanu ei saa kustutada ja et rahva kollektiivne tahe on tugevam kui ükskõik milline repressiivne režiim. See oli hetk, mil me kinnitasime oma õigust otsustada ise oma saatuse üle."

Michal lisas, et valus meeldetuletus vabaduse haprusest on kestev Venemaa sõda Ukrainas ning et Eesti peab tegema kõik selleks, et Ukraina inimesed saaksid ennast jälle vabana tunda.

1994. aastal asutatud 20. augusti klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti vabariigi ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt.

33 aastat tagasi, 1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti vabariigi ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

20. augusti sündmused

20. augustil 33 aastat tagasi oli ärev päev. Ajal, kui Toompeal viimistleti hääletusele minevat teksti, jõudis Tallinna Nõukogude Liidu armee soomusmasinate kolonn, rahvas kogunes kaitsma Toompea lossi, raadio- ja telemaja ning ka teletorni. Valvati nii päeval kui ka öösel. Levis kuuldus, et öösel on oodata rünnakut.

Hilisõhtul pani Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis hääletusele otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Ülemnõukogu kinnitas Eesti õiguslikku järjepidevust, tunnustas kodanikkonda. Ühtlasi otsustati, et Ülemnõukogu ja Eesti Kongress hakkavad koos välja töötama uut põhiseadust

21. augusti varahommikul rünnati teletorni ning kuigi olukord tundus pigem rahulik, tekkis ka hetki, mis oleksid võinud traagiliselt lõppeda. Õhtupoolikul, pärast läbirääkimisi lahkusid sõjamasinad teletorni juurest.

Esimesena tunnustas taasiseseisvunud Eestit 22. augustil Island.