"Kõige suurem muutus võrreldes eelmise õppeaastaga on Põlva ja Võru maakonnast pärit õppurite hulgas. Kui eelmisel aastal asus õppima Tartu linnas 22 Põlvamaa noort, siis sel aastal tuli sealt 36 noort. Võru maakonnast tulnud noorte arvu kasv oli sarnane: eelmisel õppeaastal oli neid 16, sel aastal 30," ütles Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave.

Raave nendib, et tegelikult on ju nii Põlvas kui ka Võrus hästi toimivad riigigümnaasiumid ja õppimisvõimalused olemas ning täpseid põhjuseid, miks just Tartusse õppima soovitakse tulla, ei oska ta kommenteerida.

"Küllap on need väga erinevad, alates noore põhikooli lõpetaja enda soovist õppida kodust kaugemal või siis suuremas linnas kuni selle arvamuseni välja, et Tartu gümnaasiumides saadakse väga hea gümnaasiumiharidus, millega pääseb lihtsamini edasi kõrgkooli," sõnas Raave.

Raave sõnul muudab Tartu haridusvõrgule sellise olukorra keerukamaks asjaolu, et Tartus on oma põhikoolilõpetajate arv juba mitmendat aastat aegade suurim ja see jätkub veel mõned aastad.

"Samas ei saa gümnaasiumitesse vastuvõtmisel kehtestada elukohast tulenevaid piiranguid ega luua eelistusi tartlastele. Gümnaasiumitesse konkureerimise alused peavad olema kõigile samad sõltumata õppuri elukohast," nentis Raave.

Mõnes Tartu gümnaasiumis, kus ruumid ja õppekorraldus seda võimaldavad, on juba suurendatud vastuvõttu: näiteks Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium töötab juba mitmendat aastat kaheksa paralleelklassiga ja ka Jaan Poska Gümnaasium on vastuvõttu suurendanud.

"Samas pakuvad arvestatavat edasiõppimise võimalust ka mitmed Tartu kutseõppeasutused. Arvestades just põhikoolidest tulevaid suuri lende, on vastuvõttu suurendanud mitmetele atraktiivsetele erialadele IT-akadeemias ja Inseneriakadeemias ja ka Tartu Rakenduslikus Kolledžis (VOCO) ning Tartu Kunstikoolis," rääkis Raave.

Noor peab Tartus ise elukoha leidma

Otseselt gümnasistidele mõeldud ühiselamuid Tartus ei ole.

"Noored, kes otsustavad mujalt Tartusse õppima tulla, peavad oma elamismured paraku ise ära lahendama. Nad saavad selleks kasutada kõrg- ja kutsekoolide ühiselamuid, kui seal on vabasid kohtasid, või siis leidma elamisvõimalusi erasektorist," lausus Raave.

Raave märkis ka, et ühiselamukohtade loomine mujalt tulevatele gümnasistidele ei ole ka Tartu linna eesmärk ja otsene huvi. "Peame pakkuma gümnaasiumivõimalusi ikkagi eelkõige tartlastele endile," ütles ta.

Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson ütles, et tema ei saa kinnitada ega ümber lükata väidet, et Tartusse oleks senisest suurem tung teistest Lõuna-Eesti maakondadest.

"Meie koolil pole veel statistikat, millised põhikoolid täpselt on meie selleaastased sisseastujad lõpetanud, kuid üldarvuna on üks kolmandik meie kooli gümnasistidest olnud väljastpoolt Tartut juba kümme aastat," sõnas Tõnisson.

"See arv on püsinud stabiilne. Ka teistes Tartu gümnaasiumites on üks kolmandik, kaks kolmandikku õpilastest tulnud mujalt kui Tartu linnast," ütles Tõnisson.

Oma õpilaskodu pole ka Tamme gümnaasiumil, kuid kooli õpilasele, kelle elukoha ja kooli vahelise edasi-tagasisõidu kestus ühistranspordiga on kauem kui poolteist tundi päevas, hüvitatakse majutuskulud kuni 70 euro ulatuses kuus. Teatud juhtudel hüvitatakse ka Tartust väljaspool elava õpilase õpilase kojusõidukulud.

Tartu linnas asuvad gümnaasiumid - viis munitsipaal- ja üks riigigümnaasium - on algavaks õppeaastaks vastu võtnud 1114 õppurit. Nendest 71 protsenti ehk 790 on põhikooli lõpetanud Tartu linnas, ning 29 protsenti ehk 324 õppurit on kooli lõpetanud väljaspool Tartut.

Tartu lähedal mitmeid väikegümnaasiume

Üks põhjus Tartusse gümnaasiumi minemisel võib olla riigi ettepanek, et kohalikud omavalitsused lõpetaksid vastuvõtu alla saja õpilasega gümnaasiumitesse, mis tähendab, et noored ei soovi alustada kooliteed gümnaasiumis, mis võibolla varsti suletakse.

Tartu-lähedastes omavalitsustes ja Paide ja Võru maakondades on mitmeid väikegümnaasiume, mille sulgemise teemal riik tõenäoliselt varsti omavalitsusega kõnelusi alustab.

Selle kevade seisuga kuuluvad alla saja õpilasega gümnaasiumite hulka näiteks 40 õpilasega Rõngu keskkool, 35 õpilasega Võnnu keskkool, 31 õpilasega Kanepi keskkool, 78 õpilasega Räpina ühisgümnaasium, 37 õpilasega Värska gümnaasium, 67 õpilasega Antsla gümnaasium ja 35 õpilasega Vastseliina gümnaasium.

Väikegümnaasiumid on kahanenud juba ka varasematel aastatel, kuna vanemad on järjepidevalt oma lapsi suunanud õppima suuremate linnade koolidesse.

"Lapsed lähevad kooli keskustesse, Võrru ja Parksepa keskkooli, ja need, kelle vanemad töötavad Tartus, käivad gümnaasiumis ka Tartus," on ERR-ile öelnud Võru abivallavanem Piret Otsatalu.

Veebruaris teatas haridus- ja teadusministeerium, et alustab omavalitsustega läbirääkimisi, mille teema on alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamine. Esimesena võtab ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib alla 40 noore.