Keskhariduse riigi kätte minemise mõjuanalüüsid peaks valmima maikuus
Haridusministeerium liigub edasi plaaniga võtta gümnaasiumiharidus aastast 2035 riigi kätte ning koostab koolivõrgu analüüsi, mis peaks valmima selle aasta mais. Seejärel otsustatakse edasised sammud.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on tegemisel põhjalik koolivõrgu analüüs, mis annaks kätte suuna, kuidas minna edasi plaaniga võtta gümnaasiumiharidus aastast 2035 riigi kätte.
"Selleks, et me saaksime üldse otsuste poole liikuma minna, on vaja mõjuanalüüsi, koolivõrgu analüüsi, sotsiaalmajanduslikku mõjuanalüüsi, finantsmõju analüüsi. Neid mõjuanalüüse me praegu teeme ja maikuu on see tähtaeg, kui need peaksid valmima," selgitas minister.
Kallas ütles, et kuigi gümnaasiumi- ja kutsehariduse õppekohtade eest hakkaks vastutama riik, ei kao ka omavalitsuste õigus gümnaasiumi pidada, kuid tähtis on õigusselgus.
"Ehk meil on ühtne keskhariduspoliitika tulevikus, mille sees on ka kutseharidus. Nende eest vastutab tulevikus riik ja see raha on riigieelarves, seda rahastab riik. See tähendab praegu omavalitsuste käsutuses olevate gümnaasiumite ülevõtmist riigile. See on koos hoonete ja kõikide nende kuludega, mis seal on, suurusjärgus 90 miljonit eurot," rääkis Kallas.
Vändra gümnaasiumi direktor Aivar Paas ütles, et riik peab hästi läbi mõtlema, kuhu ja millistel tingimustel riigigümnaasiumid tehakse.
"Kui gümnaasiumiharidus kaob maapiirkondadest ja see viiakse üle kõik suurlinnadesse, siis mina seda päris õigeks ei pea. Teisest küljest jälle, kui riik suudab garanteerida rahastuse, kui ta suudab garanteerida selle, et kõik lapsed on õpiasutustes, siis palun väga," ütles ta.
Pärnu abilinnapea Ene Täht ütles, et kuigi praegu pole teada, milline hakkaks gümnaasiumivõrk Pärnumaal välja nägema, on tähtsaim majutuse ja transpordi küsimus.
"Kõige olulisem, kui me vaatame Pärnu maakonda, on see, et on tagatud õpilastele ühistransport, korralik ja toimiv ühistransport, mis võimaldaks hommikul kooli tulla ja õhtul koju minna. Või kui on ka väga kaugemad piirkonnad, sellisel juhul peaks olema ka riiklikult tagatud õpilaskodu võimalused," kommenteeris Täht.
Häädemeeste vallavanem Külliki Kiiver sõnas, et on oma gümnaasiumiastme kvaliteediga rahul ja et omavalitsustele peaks jääma õigus otsustada oma piirkonna haridusasutuste üle.
"Mina pigem näen siin sellist omavalitsuste usaldamatuse joont. Kogu see protsess, mis meil on praegu toimunud alates eelmise aasta algusest, mis sisaldab läbirääkimise katseid, pluss ka haridusleppe sõlmimist, siis ma pigem näen rutakust ja ilma analüüside ja tervikpilti nägemata soovi riigistada gümnaasiumiharidus," rääkis Kiiver.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"