Projekti investeeringute kogumaht ületab 200 miljardit Taani krooni (26,88 miljardit eurot) ja vajaks umbes 50 miljardit krooni (6,72 miljardit eurot) riiklikku toetust, ütles Aagaard Reutersile. Ta keeldus täpsustamast, kui palju on kulud algsete prognoosidega võrreldes tõusnud.

Veidi üle aasta tagasi teatas Taani eelmisest viivitusest, viidates kuludele, mis on seotud kunstliku saarega, mis on kavandatud ümbritsevate avamere tuuleparkide toodetud energia kogumiseks ja jaotamiseks.

Algul kavandati projekti Taani-Belgia ühisprojektina.

Aagaard märkis, et pärast toorainehindade ja intressimäärade tõusu ei ole see enam elujõuline, kuid projekti võiks ümber kujundada, et kaasata elektrikaablid, mis on ühendatud Saksamaaga. Varasemalt hinnatud valmimistähtaeg 2033 lükkub nüüd edasi 2036. aastani.

"Eeldus oli, et projekt saab teoks ilma toetusteta ja tooks kasu nii Belgiale kui ka Taanile, kuid reaalsus on arenenud nii, et me ei näe enam sellist võimalust," ütles Aagaard.

Püüdlused veenda Belgiat suuremat osa kuludest katma ebaõnnestusid.

Aagaard lisas, et ta loodab Saksamaa osalemisele projekti rahastamises. Saksamaa majandusministeerium ei ole omapoolseid kommentaare veel jaganud.

Taani, mis on olnud taastuvenergia eestvedaja, on koduks tööstusharu juhtidele nagu Vestas (tuuleturbiinide tootja) ja Orsted (tuuleturbiinide operaator).

Sektor on sattunud surve alla kasvavate kulude ja tarneahela häirete tõttu.