Elektri hind on tarbija jaoks viimasel ajal olnud jälle väga kõrge, aga taastuvenergiale ülemineku edendamine on kriitikute sõnul samuti liiga kallis ega ole tarbijatele vastuvõetav.

Energiatootmisse tuleb investeerida

Investeeringuid uutesse elektritootmisvõimsustesse on vaja teha niikuinii, sest olemasolevate Narva põlevkiviplokkide tehniline eluiga on ammendunud. Taastuvenergiasse investeerimise teoreetilised alternatiivid on uute põlevkivielektrijaamade või tuumaelektrijaama rajamine.

Põlevkivielektrijaamade puhul tuleks subsideerida mitte ainult uute jaamade rajamist, vaid ka nende töös hoidmist, kuna põlevkivist toodetud elekter ei ole enam turul konkurentsivõimeline.

Põlevkivielektrile surmahoobi andnud Euroopa Liidu lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteem (Emissions Trading System, ETS), mis toimib juba 2005. aastast, on osutunud tõhusaks ja nii keskkonnakaitsjate kui ka ettevõtjate seas tunnustatud keskkonnapoliitika meetmeks. On väga ebatõenäoline, et süsteem tulevikus likvideeritakse või selle tõhusust oluliselt kärbitakse, mistõttu on selge, et uutesse põlevkivielektrijaamadesse keegi investeerima ei hakka.

Tuumaelektrijaama – mis ei saa kindlasti valmida enne järgmise aastakümne lõppu – arendamine on võrreldes taastuvelektri tootmise ja salvestamise võimsuste rajamisega oluliselt aeglasem ning seotud märksa suuremate ja levinud riskidega nagu Eesti jaoks sobiva tehnoloogia madal valmidusaste ja sellest tingitud tehnoloogilised viivitused ja kulude ületamine, täiesti uue regulatsiooni ja institutsioonide loomise vajadus, kvalifitseeritud tööjõu puudus, asukoha valiku keerukus, avalikkuse vastuseis, tuumkütuse importimise ja jäätmete käitlemise vajadus.

Riskide realiseerumise korral on aga oht jääda tulevikus piisava elektrita. Riigi tellitud uuringus kliimaneutraalse elektritootmise võimaluste kohta järeldatakse, et isegi tuumaelektrijaama rajamise korral on ikkagi vaja mere- ja maismaatuuleenergia, päikeseenergia ja akude kasutamise märkimisväärset kasvu. Riigi tuumaenergia töörühma lõppraportis rõhutatakse samuti, et tuumaenergiale lootma jäämine ei tohi kahjustada taastuvenergiaprojektide arendamise edasilükkamist, kuna neid on vaja igal juhul.

Ainus valik on taastuvenergia

Kliimaneutraalse elektritootmise uuringus hinnatakse Eestile soodsateks tulevikustsenaariumiteks tuuleenergia ja salvestuse või tuuleenergia ja biogaasi omi. See tähendab, et valida on eri taastuvenergiatehnoloogiate vahel, mitte taastuvenergia ja millegi muu vahel.

Mainitud stsenaariumite erinevus seisneb selles, et esimesel juhul on 2050. aastaks Eestis muu hulgas 4 GW meretuuleparke, 2,1 GW päikeseparke ja 8,6 GW akusid, teisel juhul 1,8 GW meretuuleparke, 3,8 GW päikeseparke, 5,9 GW akusid ja 1 GW biogaasiga töötavaid gaasielektrijaamu.

Väärib märkimist, et mõlema stsenaariumi järgi tuleks Eestisse rajada vähemalt üks meretuulepark. Põhjus on muu hulgas see, et 1 GW meretuulepark toodab ligikaudu 500 GWh elektrit aastas rohkem kui sama võimsusega maismaatuulepargid ja seda eelkõige talvisel perioodil, kui ka nõudlus elektri järele on suurem.

Muutuste tegemine energiasektoris võib algul tunduda tõesti mõnevõrra kallis, kuid need investeeringud tuleb elektrisüsteemi toimimiseks teha nagunii ja taastuvenergiale soodsamat alternatiivi ei ole.

Loomulikult panustab suurema osa investeeringutest erasektor, kuid ilma riigipoolse toeta riskide maandamiseks ei ole ükski erainvestor võimeline tegema sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid ega selleks pangast laenu saama.

Riigi toetusvajadus paistab hetkel suur sellepärast, et riik pole pikka aega uute tuuleparkide rajamist ega nende võrguga liitumist märkimisväärselt soosinud, mistõttu on toetusvajadus kuhjunud ja nüüd tuleb leida selleks ühe korraga rohkem raha.

2023. aastal saatis sektorit üle pika aja edu, kuna Eesti elektrivõrguga liitus 127 MW uusi tuuleelektri tootmisvõimsusi, mis olid viimase kümne aasta jooksul esimesed. Selle kohta on võimalik täpsemalt lugeda Eesti Taastuvenergia Koja avaldatud taastuvenergia aastaraamatust.

Praeguses olukorras on ekspertide jaoks keeruline prognoosida isegi seda, milline on elektri hind järgmisel päeval. Seega ei ole võimalik anda täpset vastust küsimusele, mis on meie erinevate valikute mõju elektri hinnale 10, 20 või 30 aasta pärast, kuna see oleneb liiga paljudest muutujatest.

Selge on see, et taastuvenergiast toodetud elekter on soodsaim lahendus tarbijale ka juhul, kui võtta arvesse kõik vajalikud kaasnevad kulud. Seda seetõttu, et taastuvelektri omahind on juba praegu kõigist alternatiividest kõige odavam, seega mida rohkem taastuvelektrit on turul, seda rohkem surub see elektri börsihinda alla.

Uute taastuvelektri tootmisvõimsuste turule tulekut omakorda soodustatakse Eestis vähempakkumiste kaudu, mis tähendab, et kõigist võimalikest tootjatest toetatakse neid, kes pakuvad kõige soodsamat hinda. Ka teiste Euroopa riikide kogemus näitab, et seal, kus toodetakse rohkem taastuvenergiat, on elektri hind tarbija jaoks madalam. Seega on taastuvenergia kõige vähem riskantne valik nii mõistliku elektri hinna kui ka keskkonnahoiu ja varustuskindluse saavutamiseks.

Praeguste ja tulevaste tarbijate huvid

Muutused energiasektoris toimuvad aeglaselt. Meie praeguste investeeringute viljad küpsevad viie või kümne aasta pärast, kuid nende otsuste tagajärgedega peavad elama tulevased tarbijad ja ettevõtjad veel mitukümmend aastat. Seega on vaja mõelda, kas need otsused on vastuvõetavad mitte ainult praegustele, vaid ka tulevastele tarbijatele.

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse sõnul ootavad uued ettevõtjad, et nende poolt ostetav elekter pärineks taastuvatest allikatest, mistõttu ilma piisava taastuvelektri pakkumiseta ei tehta Eestisse ühtegi suuremat tööstusinvesteeringut.

Samuti on ilmne, et praegused noored ootavad kliimamuutuste leevendamist ja toetavad taastuvenergiat. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu järgi tunneb 59 protsenti Eesti elanikest muret globaalsete kliimamuutuste pärast, kusjuures 15–29-aastased muretsevad keskmisest enam. Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring kinnitab, et 9.–12. klassi õpilased tunnevad selgelt kõige enam muret kliimamuutuste üle.

Ukraina sõjale vaatamata peab 40 protsenti Eesti elanikest elektritootmise puhul endiselt kõige tähtsamaks selle võimalikult väikest kahju keskkonnale, 31 protsenti elanikest elektri hinda ja 29 protsenti sõltumatust välismaistest energiaallikatest.

Tuuleparkide meelsusuuringu järgi toetab 72 protsenti elanikest meretuuleparkide ja 62 protsenti maismaatuuleparkide rajamist, kusjuures keskmisest oluliselt enam toetavad nii mere- kui ka maismaa tuuleparkide rajamist 15–34-aastased.

On tõsi, et tuuleparkide rajamise suhtes on skeptilisemad just need inimesed, kelle lähedale tuuleparki kavandatakse, kuid viimasel ajal on näha julgustavaid märke sellest, et läbipaistvam kommunikatsioon, sisukam kaasamine, põhjalik keskkonnamõjude hindamine ja kohalikele elanikele makstav tuulikutasu panevad inimesi tuuleparkidesse toetavamalt suhtuma.