Eestis on kiirelt vaja uusi elektritootmisviise, sest ajaloolised elektrijaamad vajavad väljavahetamist ja elektritarbimine suureneb tõenäoliselt kütte- ja jahutussektoris, transpordis ja ühiskonnas laiemaltki.

Oluline on seegi, et Eesti peamistel eksportturgudel on võimalik konkureerida üksnes kestlikult toodetud kaupade ja teenustega. Puhtam keskkond on Euroopa Liidu ühine huvi ja kui meie elekter tuleb fossiilkütustest keskkonda saastates, ei võeta meid ka enam lauda.

Seega saame loota lähitulevikus vaid taastuvatele energiale. Eestil on selleks kindel eesmärk olemas. Pingutame koos erasektoriga selle nimel, et toota 2030. aastaks taastuvatest allikatest sama palju elektrit, kui tarbime siseriiklikult.

Olulisel kohal on põhimõtted, et elektriga varustatus on taskukohane, toetab majanduskasvu ning mahub looduse piiridesse. Kliimaministeeriumi viimased algatused meretuuleenergia ja maismaatuuleenergia arendamiseks on tõend selle kohta. Oleme välja töötanud konkreetsed eelnõud, et arendajatele investeerimisotsusteks vajalikku tulukindlust pakkuda. Luues vajalikud tingimused uute tuule- ja hübriidparkide rajamiseks, langetame ka elektrihinda.

Vähempakkumised maale ja merele

Plaanitavate vähempakkumiste abil lisandub maismaatuulest toodetud elektrit mahus vähemalt 4 TWh/aastas ja ka meretuulest hinnanguliselt mahus 4 TWh/aastas. Meie võimekus projekte toetada on tihedalt seotud meie siseriikliku tarbimisega, sest toetusteks vajalikud summad kogutakse just nimelt tarbijatelt.

Nii maismaal kui ka merel on arendajatel arvukaid plaane arendusteks, kuid riigi eesmärk on pakkuda toetust neile, kes suudavad projekte arendada kõige madalama riigipoolse toetusega ja kõige kiiremas tempos. Sellisel moel lisanduv taastuvelekter on ka tarbija jaoks kõige soodsama hinnaga ja saame kindlad olla, et toetame maksumaksja rahaga Eestis tarbitavat elektrit.

Kliimaministeerium on vajalikud materjalid valitsuse liikmetele esitanud ning on valmis edasisteks aruteludeks niipea kui võimalik, et tagada tõhus dialoog. Tegutseme selle nimel, et oleks võimalik seadust jõustada märtsiks 2025 ning vähempakkumised välja kuulutada 2025. aasta esimesel poolaastal, nii nagu valitsus veebruaris otsustas.

Vähempakkumised nii maismaal kui ka merel on kavas välja kuulutada 2025. aasta aprillis ning pakkumusi ootame suve jooksul, et oleks võimalik abi andmise otsuseid vastu võtta juba enne 2025. aasta lõppu. 

Taskukohasem elektrihind

Kui Eesti esimesed meretuulikud hakkavad tööle hiljemalt aastal 2033, siis maismaatuulest toodetakse elektrit Eestis juba üle 20 aasta. Kui praegu näeme suurt osa taastuvelektrist tulemas päikeseparkidest, kasvab maismaatuulest saadav taastuvelektri kogus iga aastaga. Selleks, et saaksime maismaatuule võimsusi juurde, on vaja leida sobilikke alasid ja selleks saab ka riik oma maadega appi tulla.

Keskkonnaagentuuri tehtud uuring, mis kaardistas riigimaadel sobivad alad tuuleenergia arendamiseks riigimaadel, annab võimaluse suurendada maismaatuuleparkide võimsust ligi tuhat megavatti.

Keskkonnaagentuuri uuringud ja tuuleparkide rajamist puudutavad esialgsed analüüsid aitavad tagada, et arendusalad on võimalikult sobilikud ja muude huvidega vähekonfliktsed, pakkudes nii tuuleenergia arendajatele kui ka kogukonnale selgust ja kindlust. Lisaks riigimaadele hõlmas uuring ka piirnevaid eramaid, mille kasutusvõimalused sõltuvad konkreetsete maaomanike soovidest ning plaanidest.

Kokkuvõttes on meie eesmärk tagada, et elektrihind võrreldes praegusega ei tõuseks. Isegi ühes vajalike investeeringutega võrkudesse ja elektrisüsteemi toimimisse ning taastuvenergia tasu peab jääma alla 1,3 sendi/MWh. Ministeeriumi hinnangul langeb elektrienergia hind planeeritud maismaa- ja meretuule vähempakkumiste elluviimisel 2030. aastal 2,4 sendi võrra kWh kohta ehk üheksalt sendilt 6,6 sendile ning aastaks 2035 ca 4,9 sendile kWh kohta.

Taskukohasem elektrihind nii Eestis kui ka kogu meie hinnapiirkonnas toob tarbijatele kokkuhoidu umbes 250 miljonit eurot aastas ja 20 aasta jooksul koguni viis miljardit eurot.