Priit Suve: glokaalsetes turvalisusprobleemides orienteerumine
Kohalik turvalisus on kohalik ainult tunnetuslikul tasandil, sest globaalsed protsessid ei ole ilmselt kunagi kohaliku olustikuga rohkem seotud olnud kui praegu, kirjutab Priit Suve. Lugu on jätk kommentaarile "Üleilmastumisest lähtuvate turvalisusprobleemidega tegelemine".
Üleilmastumine rõhutab globaalsete ja lokaalsete mõjude vastastiksõltuvust, kus globaalsed protsessid kohanduvad kohalikele tingimustele, mõjutades omakorda globaalset dünaamikat (Robertson, 1995). Seda protsessi võib vaadelda kui laineid, mis läbivad kohalikku nagu valgus klaasi, mille tulemusena tekib glokaalsus – kohaliku ja globaalse segu (Roudometof, 2016: 13).
Globaalsete probleemide vahetu mõju
Kliimamuutused mõjutavad otseselt omavalitsuste jätkusuutlikkuse poliitikat ja juhtimist, mis on selge näide globaalse ja kohaliku tasandi vahelisest seosest. Napoli juhtumiuuringu (Perney & D'angelo, 2023) põhjal võib välja tuua järgmised punktid
- Suurenenud haavatavus ja riskijuhtimine: kliimamuutused toovad kaasa uusi riske, nagu näiteks äärmuslikud ilmastikunähtused, mida kohalikud omavalitsused peavad haldama. See nõuab tervikliku riskijuhtimise strateegiate ja poliitikate väljatöötamist, et suurendada vastupanuvõimet ja kaitsta kogukondi.
- Poliitika kohandamine ja innovatsioon: kohalikud omavalitsused on sunnitud kohandama olemasolevaid poliitikaid ja looma uusi, et tulla toime kliimamuutuste mõjudega. See hõlmab kliimaga kohanemise ja leevendamise strateegiate integreerimist linnaplaneerimisse ja arenguprotsessidesse, et tagada jätkusuutlik areng.
- Ressursside jaotamine ja prioriseerimine: kliimamuutused mõjutavad seda, kuidas kohalikud omavalitsused jaotavad ressursse. Vajalik on prioriseerida rahastamine kliimaga seotud projektidele, nagu infrastruktuuri parandamine ja energiatõhususe algatused, et leevendada negatiivseid mõjusid ja edendada jätkusuutlikkust.
- Huvigruppide kaasamine ja koostöö: tõhus juhtimine kliimamuutuste tingimustes nõuab koostööd erinevate huvigruppidega, sh kogukonnaliikmete ja ettevõtetega. See koostöö on oluline tõhusate jätkusuutlikkuse poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel.
- Regulatiivsed ja vastavusprobleemid: kohalikud omavalitsused peavad toime tulema keerulises regulatiivses keskkonnas ja tagama vastavuse riiklike ja rahvusvaheliste kliimalepetega. See võib mõjutada poliitikate väljatöötamist ja juhtimisstruktuure, et viia need kooskõlla laiemate kliimaeesmärkidega.
- Avalikkuse teadlikkus ja haridus: kliimamuutused nõuavad kohalike omavalitsuste suurenenud teadlikkust ja haridusalaseid jõupingutusi. Kogukonna harimine kliimariski ja jätkusuutlike tavade kohta on oluline jätkusuutlikkuse kultuuri edendamiseks ja kogukonna kaasamiseks poliitika rakendamisse.
- Tehnoloogiline integreerimine ja innovatsioon: kliimaga kohanemise ja leevendamise vajadus ajendab kohalikke omavalitsusi integreerima oma juhtimisraamistikesse uusi tehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi. See hõlmab digitaalsete tööriistade kasutuselevõttu kliimamõjude tõhusaks jälgimiseks ja haldamiseks.
Kuna tegemist on kõiki osalisi puudutava küsimusega, siis on indiviidi ja ühiskonna aspektist üks võtmeküsimusi see, kuidas ja missuguseid valitsemispõhimõtteid kasutada omavalitsuste kasvavas rollis globaalse kliimamuutusega tegelemisel. (Bulkeley & Betsill, 2013)
Kliimamuutused on vaid üks näide loendamatutest nurjatud probleemidest, mille kaudu globaalne ja kohalik tasand seotud on. Sellises põimunud probleemide rohkuses võib olla keeruline otsustada, mis on oluline ja vajab kiiret tähelepanu.
Ohutus ja turvalisus on erinevad
Kui aga mõelda turvalisusest üleilmastumise aspektist, siis komplekssete turvalisusprobleemide adekvaatseks adresseerimiseks oleks alustuseks hea kontseptuaalselt eristada ohutust ja turvalisust. Mõlemad püüdlevad soovimatute tagajärgede vältimise poole, kuid erinevad põhjustes ja lahendamispaktikates (vt tabel 1).
Ohutus keskendub eksimustele (nt tehnilised rikked, inimlik eksitus), õppimisele, rõhutab avatust ja info jagamist kui parendamise kriteeriume. Turvalisus tegeleb tahtlike ohtudega (nt terrorism), kaldub konfidentsiaalsusele ja piirangutele eriti seoses rünnakute ja sihtmärkidega. Ohutus on seotud tahtmatusega, turvalisus kavatsetusega. (Bieder & Pettersen Gould, 2020)
Et paremini mõista, kuidas ohutus ja turvalisus erinevad, on oluline analüüsida nende praktikaid globaalses kontekstis. Alljärgnev tabel aitab illustreerida nende kahe kontseptsiooni erinevusi.
Näiteks, kui organisatsioon keskendub oma küberturbe strateegias peamiselt ohutusmeetmetele, nagu tarkvarauuendused ja töötajate koolitused, kuid jätab tähelepanuta turvalisusega seotud aspektid nagu andmete krüpteerimine ja juurdepääsuõiguste haldamine, on süsteem tasakaalust väljas ja haavatav.
Turvalisuskonteksti disaini aspektist on kasulik mõista, et üllatest eesmärkidest tõukuvad ohutusmehhanismid võivad puuduliku kontekstitõlgenduse või vildakate rakenduste tõttu osutuda soodustingimusteks kuritegevusele. Ja siin ei ole kuritegevuse tähendus piiratud kohaliku tasandiga.
Nii nagu marginaliseerumine ja sotsiaalne tõrjutus loovad soodsad tingimused transnatsionaalsete jõukude ja kriminaalorganisatsioonide tekkeks ja kasvuks, võivad ka migratsioonipoliitika ja kogukondade integratsioonistrateegiad mõjutada kuritegevuse mustreid. Paarlberg (2022) väidab otse, et transnatsionaalse kuritegevuse vormid võivad olla riiklike poliitikate tagajärjed.
Eestimaalastel on ilmselt meeles n-ö maksud Lätti liikumine, mis sobib osaliselt ohutuse, turvalisuse ning kohaliku ja piiriülese dünaamikate illustreerimiseks.
Analüütilisus aitab
Kirjeldatud näited kliimamuutuste ja kohalike poliitiliste otsuste mõtestamisel lihtsa ohutuse-turvalisuse analüüsiraamistiku kaudu, annab ainult vihje eri tasandi protsesside seostest. Aga nende seoste mõistmise potentsiaali avaldumiseks on kasulik astuda veel vähemalt üks samm sõnastades ühe ja sama nähtuse etioloogiliselt (uurib sündmuste ja nähtuste põhjuseid) ja teleoloogiliselt (uurib sündmuste ja nähtuste eesmärke), sest see avardab nii mõistmise-kirjeldamise kui ka võimalike lahenduste arsenali.
Etioloogiliselt võiks öelda, et üleilmastumine mõjutab kohalikku turvalisust läbi mitmete otseselt mõõdetavate kanalite. Näiteks suureneb inimeste, kaupade ja informatsiooni piiriülene liikumine, mis toob kaasa uusi väljakutseid nagu piiriülene kuritegevus, terrorism ja nakkushaigused.
Lisaks võib üleilmastumine tugevdada kohalikke konflikte, kuna globaalsed mõjud segunevad kohalike sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuridega. Teleoloogiliselt võib aga üleilmastumise mõju kohalikule turvalisusele vaadelda kui protsessi, mis sunnib kohalikke kogukondi ja riike kohandama oma turvalisusstrateegiaid, et paremini vastata uutele globaalsetele ohtudele.
Selles mõttes võib üleilmastumise mõju olla ettenägelik, motiveerides innovatsiooni ja koostööd turvalisuse valdkonnas, et leida tõhusamad viisid oma kodanike kaitseks muutuvas maailmas. Turvalisuse mõtestamise viiside ja eri tahkude eristamine loob eeldused probleemide tuuma mõistmiseks.
Kasutatud allikad
- Bieder, C., & Pettersen Gould, K. (2020). Exploring the Interrelations Between Safety and Security: Research and Management Challenges. In C. Bieder & K. Pettersen Gould (Eds.), The Coupling of Safety and Security. Exploring Interrelations in Theory and Practice (pp. 105–113). Springer International Publishing.
- Bulkeley, H., & Betsill, M. M. (2013). Revisiting the urban politics of climate change. Environmental Politics, 22(1), 136–154.
- Paarlberg, M. A. (2022). Transnational gangs and criminal remittances: A conceptual framework. Comparative Migration Studies, 10(1), Article 1.
- Perney, M. E. P., & D'angelo, G. (2023). Local Governance Support Tools for Disaster Risk Reduction and Climate Adaptation Strategies: The EU Contribution in the Case Study of the Municipality of Naples. Sustainability, 15(15), 11716.
- Robertson, R. (1995). Glocalization: Time-space and homogeneity-heterogeneity. In Global modernities (Vol. 2, pp. 25–44). London.
- Roudometof, V. (2016). Theorizing glocalization: Three interpretations. European Journal of Social Theory, 19(3), 391–408.
Toimetaja: Kaupo Meiel