Kliimaseaduse seletuskiri plaanitavast täit pilti ei anna
Kui möödunud nädalal avaldatud kliimaseaduse eelnõu on lühike, sisaldades peamiselt mõõdikuid, mil määral ja mis sektorites peaks kasvuhoonegaaside heide vähenema, siis selle 110-leheküljeline seletuskiri on palju sõnarohkem ja sisaldab endas kõikuva kvaliteediga seletusi. Täit pilti plaanitava seaduse mõjudest sellest aga ei saa.
Eelnõu seletuskiri algab refereeringutega teemadest kliimasoojenemise ja kliimapoliitkate kohta. Samuti laiemalt defineeritakse teemaga seonduvaid termineid. Suuresti on tegemist üldteada asjadega, muuhulgas sisaldades ka juba tehtu kohta kiitvaid lõike.
"Juunis 2024. aastal avaldatud Yale'i ja Columbia ülikoolide koostatava keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi (Environmental Performance Index) alusel on Eesti teinud maailma riikidest kõige enam edusamme keskkonnaseisundi parandamisel. Andmed näitavad seejuures, et viimasel kümnel aastal on maailmas ainult viies riigis – Eestis, Soomes, Kreekas, Ida-Timoris ja Ühendkuningriigis – heide vähenenud määral, mis on vajalik 2050. aastal kliimaneutraalsuseni jõudmiseks," seisab seletuskirja 11. leheküljel.
Samas on seletuskirjas ka palju üldsõnalist suurema sisuta loosunglikku teksti.
Näiteks: "Kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise eesmärkide saavutamiseks peab tehnoloogiate valikul arvesse võtma efektiivsust, ressursside mõistlikku kasutust ning võimalikult vähest kasvuhoonegaaside heidet."
Või ka: "Erinevates sektorites eelistatakse ja soositakse tegevusi, meetodeid ja looduspõhiseid lahendusi, mis aitavad talletada süsinikuvaru /.../ Teadmised sellistest lahendustest on alles kujunemas."
Kui kliimakindla majanduse seaduse kehtestab seaduse jõuga erinevatele sektoritele kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, siis seletuskiri liialt ei põhjenda, kuidas on seda tüüpi sihttasemed leitud või kuidas nendeni jõuda võiks. Viidatakse peamiselt rahvusvahelistele kokkulepetele, millega Eesti on endale kohustusi võtnud.
Energeetika
Energeetika osas toovad eelnõu seletuskirja koostajad välja, et aastaks 2036 põlevkivist enam elektrit ei toodeta. Need võimsused oleks osaliselt asendatud 1000 või 1300 megavati ulatuses maagaasi põletavate jaamadega, mis aastast 2040 töötaksid biometaanil või rohevesinikul. Investeeringu suurus 200 miljonit eurot.
Seletuskirjas on ka eraldi välja toodud, et tuleks korraldada vähempakkumine spetsiifiliselt kahe teravatt-tunni aastatoodanguga meretuuleparkide rajamiseks. Kulu elektritarbijale oleks kliimaministeeriumi hinnangul 130 miljonit eurot aastas ja 20 aasta jooksul 2,6 miljardit eurot. Investeeringu kogumaksumus oleks 5,6 miljardit eurot.
Lisaks näeb kliimaministeerium ette ka, et kindlasti tuleb rajada 500-megavatise võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaam. Investeeringu mahuks miljard eurot ja selle peaks ministeeriumi hinnangul tegema erainvestor
Elektriliinide tugevdamisele, sealhulgas kliimakindluse tagamisele ja tarbimise kasvuga kaasaskäimisele kuluks 853 miljonit eurot ja maagaasil ja puidul töötavate kaug- lokaal- ja kohtkütteseadmete asendamise soojuspumpadega kuluks 1,3 miljardit eurot. Mõlemad investeeringud oleksid samuti niiöelda erasektori omad.
Kliimaministeeriumi rahastatud Rohetiigri energiateekaardi värskendus 2023, mis on ka seletuskirjas viidatud, toob välja, et energeetika sektorisse oleks tarvis aastani 2040 investeeringuid kokku 20,3 miljardit eurot. Kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas on neid toodud märgatavalt vähem.
Põlevkivi kasutavad ettevõtted peavad kliimaministeeriumi hinnangul ümber profileeruma. "Perspektiivikamad uued valdkonnad tänastele põlevkiviettevõtetele on plastjäätmetest õli ja peenkeemia tootmine, puidu keemiline väärindamine, taastuvenergia ja sellel põhinevate kütuste – vesinik, e-kütused – tootmine ning uute kriitiliste maavarade kaevandamine ja väärindamine," soovitavad seletuskirja koostajad.
"Põlevkiviõlitööstuse lisandväärtus on suur, tööstus on kapitalimahukas, samuti on see nafta hinnast sõltudes nii-öelda edukas eksportöör, ettevõtete müügitulu põlevkiviõlist 2022. aastal umbes 500 miljonit eurot. Teisalt, arvestades selle tööstusharu mahtu, on põlevkiviõli süsinikumahukuse ja ekspordi lisandväärtuse suhe oluliselt suurem võrreldes teiste tööstusharudega," seisab seletuskirjas.
Ametnikud hindavad, et kui on ettevõtele antud 10-15-aastane perspektiiv põlevkivi kaevandamine lõpetada, on neil aega oma äristrateegiate ümberkujundamiseks. Samuti võiks seletuskirja autorite hinnangul võimalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme ära hoida õiglase ülemineku fondi 564 miljoni euro toel Ida-Virumaale rajatud ettevõtetest.
Seletuskirjas märgitakse, et põlevkivi kaevandamise lõppemisel võib töö kaotada 5000 inimest ja otsesesse vaesusriski sattuda 8000 inimest, kuid selline stsenaarium on vaid siis realistlik, kui põlevkivisektori asemel ei teki uusi ettevõtteid ja töökohti.
Põlevkivitööstuse sulgemise mõju riigieelarvele hindab kliimaministeerium keskkonnatasude vähenemisel 140,6 miljonit eurot aastas, kaevandamisõiguse tasu kuni 130 miljonit eurot aastas ja vee erikasutuslubade eest 12 miljonit eurot aastas. Samuti väheneksid mitmete kohalike omavalitsustele laekuvad kaevandamisõiguse ja vee erikasutuslubade tasud.
Lisaks 2019. aastal maksid Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajad tervikuna 18,3 miljonit eurot tulumaksu, mis moodustab viiendiku maakonna tulumaksust.
Kliimaministeeriumi hinnangul tuleb küll vähenevate tuludega arvestada, samas näeb ministeerium kompenseerimisvõimalust muude keskkonnatasude tõstmises või asenduvad keskkonnatasud elektriaktsiisi tuludega. Omavalitsuste tulubaasi langust kompenseerib ministeeriumi hinnangul osaliselt tuulikutasu.
Transport
Transpordisektori heitmete vähendamiseks näeb kliimaministeerium ette muuhulgas 99,3 miljoni eest ratta- ja jalgteede arendamist, 223,3 miljoni eest Tallinna trammiliini arendamist ja 174 miljoni euro eest ühistranspordist lähtuvat planeerimist. Lisaks veel töös olevad Rail Balticu ehitust ja uute reisirongide ostmist.
Veel on plaanis 66,6 miljoni euro eest elektrisõidukite soodustamist, 16,5 miljoni eest 3000 avaliku sektori sõidukit asendada elektriautodega ja 300 miljoni eest asendada 1360 bussi heitmeta sõidukitega.
Avaliku sektori sõidukite asendamine elektrisõidukitega aitab kliimaministeeriumi hinnangul veelgi suurendada elektrisõidukite populaarsust ja kättesaadavust ka erasektoris, sest meetme rakendamine eeldab investeeringuid laadimistaristu täiendamisse.
Pikkade ja raskete autorongide lubamisel tuleks investeerida infrastruktuuri 122 miljonit eurot. Autorongid peaksid kliimaministeeriumi hinnangul vähendama ettevõtete kulusid 50 miljonit eurot aastas.
Raskemate ja pikemate autorongide kasutamine peaks vähendama eelnõu seletuskirja koostajate hinnangul veokite läbisõitu 10 protsenti ja heidete 20 protsenti.
Lisaks ka biometaani, elektri või vesiniku kasutamise soodustamine raskeveokites ja 500 miljoni euro eest riigilaevade muutmist CO2-neutraalseks. 2040. aastaks on suurem osa sõidukeid null-heitega, seisab eelnõu seletuskirjas.
Muuhulgas on kavas elektrifitseerida raudtee kogu ulatuses. Suurendada elektriautode arvu Eestis 2030. aastaks 30 750 sõidukini. Kavas on asendada 17,5 miljoni euro eest 6240 Tallinna, 619 Tartu ja 46 Pärnu taksot elektritaksodega, mille eest maksaksid ettevõtted ise. Lisaks peaks 30 Tallinna taksot vesinikul sõitma.
Elektritaksode kohta ütlevad eelnõu seletuskirja koostajad, et nendele üleminek on taksoteenust osutavale ettevõtjale rahaliselt tulus. "Kuna elektriautode sõidu- ja hoolduskulud on sisepõlemismootoriga autode omadest oluliselt väiksemad, ületab kogu omamiskulu kokkuhoid taksoettevõtetele sõidukite suurema maksumusega lisanduvaid kulusid," seisab seletuskirjas.
Kuidas raskeveokites ja kui palju võiks biometaani, elektri või vesiniku kasutamist soodustada, seletuskirja autorid täpsemalt ära ei too, samas ootavad sellest siiski heitmete vähenemist. Eeldustena märgivad, et muutus eeldab täiendavat tuuleenergia võimsust 470 megavatti ja 37 500 tonni vesiniku tootmist aastas.
Laevanduses näeb kliimaministeerium võimalust heitmeid vähendada ehitades ümber või asendades 200 riigile kuuluvat laeva CO2-neutraalsete alustega. Lisaks ka 13 riigile kuuluva parvlaeva heitmevabaks muutmine. Maksumus kokku 500 miljonit eurot.
Kliimaministeerium hindab, et ratta-, jalg- ja raudteede ehitamine loob juurde uusi töökohti ja kodumaiste transpordikütuste – taastuvelekter, vesinik, biometaan – tootmine suurendab oluliselt tööhõivet energeetika-, transpordi- ja põllumajandussektoris. Biometaani tootmine suurendab hõivet just maapiirkonnas, kus asuvad selle tootmisüksused, märgitakse seletuskirjas.
Lisaks märgivad seletuskirja autorid, et Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsi kohaselt aitab vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtt pärast 2030. aastat lisaks transpordisektorile ka teistes sektorites juurde luua 21 000 kuni 42 000 töökohta, enamiku neist töötlevas tööstuses vesiniku tootmise ja jaotamisega.
Mida seletuskirja autorid ära ei too, on et sama uuringu kohaselt tuleks sellise lisanduva tööhõive jaoks investeerida vesinikku 22,4 – 44,7 miljardit eurot.
Eelnõu autorite hinnangul võiks inimesi aidata säästvamate liikumisviiside juurde mootorsõidukimaks, mis on seotud ühistranspordist lähtuva planeerimisega.
"Meetmete mõju on valdavalt positiivne iseäranis elanike tervisele, üldisele heaolule ning võrdsetele võimalustele, sest meetmete eesmärk on muuta linnakeskkond tervislikumaks, atraktiivsemaks ja ligipääsetavamaks," märgitakse seletuskirjas.
Tervikuna peaks ühistranspordi tõhusa planeerimise käigus 2040. aastaks olema mitu uut arendust polüfunktsionaalsed, sealhulgas on koolid ja toidupoed elanikele jalutuskäigu raadiuses. Kasvab suuremate linnade keskuste tihedus ning kergliiklusteed ja ühistransport on elanike jaoks enamasti kõige mugavam viis igapäevaste liikumiste tegemiseks, märgitakse seletuskirjas.
"Ratta- ja jalgteede arendamisel on arvestatavad positiivsed mõjud elanike vaimsele ja füüsilisele tervisele, sest suureneb füüsiline aktiivsus. Parem bussiliikluse ja raudtee ühenduskiirus ja liiklustihedus muudab paljude Tallinnast lääne pool elavate inimeste jaoks ühistranspordi kõige kiiremaks ja mugavamaks viisiks pealinna liikumisel. Seega väheneb keskmiselt kõrgema sissetulekuga autokasutajate eelis töökohtadele ja teenustele ligipääsul, mis kokkuvõttes vähendab sotsiaalset ebavõrdust ühiskonnas," seisab eelnõu seletuskirjas.
Kliimaministeerium nendib, et maapiirkonnas võib isiklikust sõiduautost loobumine või sõiduautoga seotud kulude kasv igapäevast liiklust oluliselt raskendada ja selle lahendamiseks tuleks arendada ühistransporti ja luua toetusmeetmed vähekaitstud sihtrühmadele, et neil oleks võimalik auto odavamalt uue ja säästlikuma auto vastu vahetada.
Ettevõtjate osas märgivad seletuskirja autorid, et kuigi transpordisektori lisandväärtus väheneb autode müügi ja remonditeenuste languse tõttu, saavutavad ettevõtted kokkuhoiu kütuse- ja muudelt transpordiga seotud kuludelt. Jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumist soosiv planeerimine võib parandada ka väikeettevõtete, näiteks kohalike kaupluste, konkurentsivõimet, seisab seletuskirjas.
"Lisaks meelitab tervislik ja inimmõõtmeline linnaruum Eestisse rohkem välismaist oskustööjõudu. Raudteetaristu arendamine soodustab ettevõtluse aktiivsuse kasvu Tallinnas, sest paranevad võimalused pendelrändeks pealinna ja teiste omavalitsuste vahel. Paraneb ka lõunasuunaline raudteeühendus Euroopaga ning taktipõhisuse tõttu võivad väheneda ettevõtete logistilised probleemid. Kuna elanikud kulutavad vähem transpordi peale, võib tulu üle kanduda teistes sektorites tegutsevatele kohalikele ettevõtetele. Taristuinvesteeringutest saavad otsest tulu ehitusettevõtted,"
Elanike ja leibkondade üldine majanduslik olukord eeldatavasti paraneb, hindab kliimaministeerium, sest tänu säästlikumatele ja efektiivsematele transpordilahendustele kasvab kokkuhoid auto- ja kütusekuludelt.
"Kergliiklusteede arendamine suurendab liikumisvabadust erinevate liiklejarühmade, eriti madalama sissetulekuga inimeste hulgas, sest võrreldes auto omamise ja ülalpidamisega on jalgratta omamine ja ülalpidamine taskukohasem ja seega kättesaadavam rohkematele inimestele. Eesti elanike liikuvusuuring näitab, et kõige rohkem on igapäevaseid rattaga liikujaid just madalama sissetulekuga elanike hulgas," märgivad seletuskirja autorid.
Kliimaministeerium hindab, et transpordisektori heitmete vähendamise tõttu võiksid linnakeskustes kinnisvara hinnad kasvada, mille osas on ministeeriumil kahetise mõtted.
"Nimelt võib kinnisvarahindade tõus kergitada eelkõige Tallinnas ja Tartus märkimisväärselt üürihindu, mistõttu kasvavad nendes piirkondades elavate inimeste kulud. Samas, paljudes väiksemates linnades aitab kinnisvara väärtuse tõus saada laenu, näiteks kodu renoveerimiseks," seisab seletuskirjas.
Hooned
Hoonetesektori heitme vähendamiseks paneb kliimaministeerium ette 14 000 korterelamu 18 miljoni ruutmeetri rekonstrueerimist ja 100 000 üksikeramu 14 miljoni ruutmeetri eramute rekonstrueerimist. Lisaks ka 27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 miljonit ruutmeetrit ja ka energiatõhusama tänavavalgustuse arendamist ning väikese süsinikujalajäljega ehituse toetamist.
Kliimaministeerium hindab, et kortermajade renoveerimist võiks maksumaksja toetada 1,6 miljardi euroga, nii et inimesed ise lisaksid sellel 2,2 miljardit eurot ehk kokku 3,8 miljardit eurot. Eramajade osas kliimaministeerium kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas toetust ette ei näe.
Seletuskirja koostajad ütlevad, et kui õnnestuks kõik hooned ära rekonstrueerida, siis langeksid küttehinnad, aga kuna renoveerimiskulude kasv on suurem kui küttekulude vähenemine, siis majapidamiste ostujõud langeb. "Siiski tuleb meeles pidada, et renoveerimine on vältimatu, kuna vanem hoonefond on amortiseerunud," seisab seletuskirjas.
"Praeguse hoonefondi täielikku rekonstrueerimist planeerides tuleb silmas pidada, et mingi osa leibkondi ei ole suutelised rekonstrueerimist rahastama. Hoonete rekonstrueerimine nõuab ka toetusmeetmete olemasolul omaniku rahalist panust ja madalama sissetulekuga leibkonnad ei ole selleks võimelised. Majanduslikult ebakindlas olukorras olevad leibkonnad vajavad energiasäästumeetmetes osalemiseks lisatoetusi," märgivad seletuskirja autorid.
Lisaks märgib kliimaministeerium, et rekonstrueerimise toetamisel tuleb eelis anda väljaspoole Tallinnat, sest toetuste turutingimustel jagamine tooks toetused võimekamatesse piirkondadesse. Lisaks tuleks kliimaministeeriumi hinnangul rakendada muid meetmeid, nagu eluaseme soetamise ja rekonstrueerimislaenude riigipoolne garanteerimine väljaspool suuremaid linnu ning omavalitsuste tasandi suurem kaasamine hoonete rekonstrueerimist toetavates meetmetes.
Töötlev tööstus
Töötlev tööstus ja ehitus on ainus sektor, kus kliimaministeerium näeb lähiajal ette heitmete kasvu, kuid aastaks 2040 peaksid heitmed olema tagasi 2022. aasta tasemel. Kasv on seotud põlevkivist kütuse tootmisega ja kliimaministeeriumi hinnangul võiks põlevkiviõli tootmine lõpetamine oluliselt vähendada sektori heitmeid.
Lisaks näeb ministeerium ette tööstustes maagaasi asendamist 20 protsendi ulatuses biometaaniga, ressursitõhusate ja kliimasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamist, ärimudelite muutmise toetamist ja tööstusaladel taastuvelektri tootmise hoogustamist.
Ühe meetmena näeb kliimaministeerium ette vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamist. Uute tööstusettevõtete huvi Eestisse tulla on suur, märgivad seletuskirja autorid.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutuse (EISA) välisinvesteeringute keskuse hinnangul kuuluvad uute võimalike ettevõtete ja projektide hulka süsinikuneutraalne vesiniku ja selle derivaatide, sealhulgas metanooli tootmine, tuugenite ja nende tarvikute tootmine, biokütuste, biosöe ja paberi tootmine, haruldaste muldmetallide põhine püsimagnetite tootmine, hüdrometallurgia tehas, elektroonikatoodete ja kaablite tootmine, plastijäätmetest kütuse tootmine, süsinikuneutraalne tsemenditootmine, vertikaalne põllumajandus, sporditehnoloogia ja kaitsetööstus, seisab seletuskirjas.
Kuigi lisanduvad ettevõtted on kliimaministeeriumi eelduste kohaselt väiksema süsinikuheitega, võivad nad siiski Eesti koguheidet suurendada, mistõttu osaliselt ka selle tõttu eeldatakse kliimaseaduses tööstuste heitme suurenemist aastani 2030.
Välisinvesteeringute keskuse prognoosi järgi on lisanduvate ettevõtete koguinvesteering 5,8 miljardit eurot, millest ehituse ja käitamisega seonduv maksutulu on umbes 30 protsenti ehk 1,7 miljardit eurot ning lisanduda 4000 töökohta. Kliimaministeerium hindab ebatõenäoliseks, et kõik nendest projektidest realiseeruvad, aga prognoos annab ministeeriumi sõnul hinnangu, mis oleks selliste projektide võimalik kogumõju.
Samuti hindab kliimaministeerium, et tööstusettevõtete CO2 heide on tulevikus ka täiendav ärivõimalus CO2 püüdmise ja kasutamisena. Praegu on nende lahenduste tehnoloogiline valmisolek siiski veel väike ehk teisisõnu neid pole skaleeritud ja võetud kommertslikult kasutusele, nendivad seletuskirja autorid.
"Samuti puudub teadmine nende tehnoloogiate töökindlusest ning kõigist kaasnevatest kuludest. CO2 püüdmise tehnoloogiad vajavad suures koguses energiat, mistõttu enne taastuvenergia laialdast ja konkurentsivõimelise hinnaga kättesaadavust ei ole selliste tehnoloogiate kasutusele võtmine mõistlik," seisab seletuskirjas.
Jäätmed
Jäätmemajanduse osas kliimaministeerium hindab, et uusi meetmeid rakendada ei ole vaja ja olemasolevatega on võimalik sektori heidet vähendada aastaks 2040 ligi poole võrra. Suurim osa heitmest tuleneb biojäätmete ladestamisest ja kui biojäätmeid kompostida või sellest biogaasi toota, peaks heide vähenema.
Samas märgivad seletuskirja koostajad, et veel puudub teadmine kogu valdkonna mõjust kasvuhoonegaaside heitele ja heite vähendamise potentsiaalist ringmajandusele ülemineku korral. Samuti, et riik peaks otsustavalt toetama väiksema keskkonnajalajäljega asju.
"Vähesema kasvuhoonegaaside heitega toodetele tuleb luua turg, mis eeskätt tähendab riigi eeskuju ja nõudluse suurendamist hangete kaudu. Oluline on ka riigi rajatav usaldusväärne inforuum jääkmaterjalide kohta ning riigi toetused uute käitlusvõimekuste rajamisel," seisab seletuskirjas.
Kui palju see maksab ja kuidas seda teha, seletuskirjast ei selgu.
Põllumajandus
Põllumajanduse osas näeb kliimaministeerium ette, et mineraalväetiste kasutamist tuleb vähendada 2021. aastaga võrreldes 20 protsenti, mis viiks eelarvest 14,2 miljonit eurot. Samuti tuleb vähemalt viis protsenti piimalehmadest viia lautadest karjamaadele.
Karjatamisega on võimalik vähendada mäletsejatelt pärit ammoniaagiheidet, sest suur osa uriini karbamiidist imendub kliimaministeeriumi andmetel pinnasesse, enne kui see lagundatakse ja ammoniaagina lendub.
Maakasutuses tuleks 1000 hektarit aastas viia märgviljeluse alla, ehk kuivendatud põlde taas veega täita. Mõnes piirkonnas võiks piisata kuivenduskraavi kinniajamisest, teisal jällegi on vaja ulatuslikumaid töid teha.
Kliimaministeerium märgib seletuskirjas, et märgalaviljeluses pole häid praktilisi näiteid. Ministeeriumi eelduste kohaselt võiks pilliroo, hundinuiade, tarnade ja musta lepa kasvatus saada turu leidmisel mõnele tootjale pigem nišitegevuseks kui suurtootmiseks.
"Kui märgaladeks muuta looduslikud rohumaad, mis ei ole olnud enne põllumajanduslikus kasutuses, on vähe tõenäoline, et neid hakatakse kasutama karjatamiseks või heina tegemiseks. Enne alade märjutamist on aga väga oluline uurida, kuidas taastatud 92 märgala mõjutab ümbruskaudset veerežiimi, lisaks ei ole täpselt teada, kui suured kulutused tuleb alade taastamiseks teha," märgivad seletuskirja autorid.
3000 hektarit aastas tuleks turbamuldadel olevaid põlde muuta rohumaadeks. Samas võiks ministeeriumi hinnangul sellist tegevust mõneti kompenseerida mineraalrohumaa muutmine põllumaaks. Eelnõu seletuskirja autorid nendivad, et 20 000 hektari põllumaa viimine püsirohumaaks tekitab lisakulu, kuna sellelt teenitav tulu on madalam, kui põllult.
Samas on meede ühe olulisema mõjuga kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, märgib kliimaministeerium. Kahanev kasumlikkus põllumajanduses nõrgendab konkurentsivõimet ja ostujõu languse tulemusena SKP väheneb, märgivad seletuskirja autorid. Samas ei anna nad hinnangut kui kulukas see meede on või kui palju SKP langeb.
Veel soovitab ministeerium 750 hektaril aastas valikuliselt põllumaad metsastada ja rajada puudetukkasid ja hekke. Samuti 250 hektaril aastas puuistandusi põldudele rajada.
Lisaks hindab kliimaministeerium, et poollooduslikud kooslused, pärandniidud, mille fossiilkütustega niitmise eest maksumaksja tasub, toetavad kasvuhoonegaaside vähenemist.
Üks võimalus oleks põllumajanduses hetimeid vähendada ka alternatiivkütustele üleminek, kliimaministeeriumi hinnangul näiteks hüdrogeenitud taimeõlile ehk HVO-le, mille puhul ei ole otsest vajadust masinapargi väljavahetamiseks, kuid suurenevad põllumajandustootja tootmiskulud. See mõjutaks umbes 7000 ettevõtjat.
Probleemkoht heitearvutusmetoodikas, märgivad seletuskirja koostajad, on HVO tootmine palmiõli rasvhapete destillaadist, mis on palmiõli töötlemise jääk ja jääde ehk tootmise kaasprodukt, mille puhul tuleb arvesse võtta palmiõli tootmisest ja vihmametsade hävimisest põhjustatud süsinikuheide, mistõttu tuleks tagada, et HVO-d vastaksid säästlikuse põhimõttele.
Kui diislikütusest asendatakse põllumajanduses HVO-ga 2025. aastal 10 protsenti ning suurendades HVO osakaalu kuni 2030. aastani 25 protsendini, on lisakulu tootjatele 140 miljonit eurot, hindab kliimaministeerium.
Samas märgib ministeerium, et kuna HVO hind on 2/3 kõrgem kui erimärgistatud diislikütusel, siis aktsiisivabastusega väheneks aktsiisi laekumine.
Eelnõu seletuskirja koostajad näevad veel ette viie kuni seitsme biogaasijaama avamist aastaks 2030, kogumaksumusega 82 miljonit eurot, millest riik kataks pool ja kuni viie protsendi traktorite asendamist biometaanil sõitvate veoautodega, mis maksaks 132 miljonit euro ja taas riik tasuks sellest poole. Lisaks veel künnipõhise tehnoloogia kasutamist.
Maakasutus
Maakasutuse ja metsanduse sektoris näeb kliimaministeerium muuhulgas ette raiemahu vähendamist keskmiselt 11,4 miljonilt tihumeetrilt 9,9-10,2 miljonile tihumeetrile ehk umbes 10 protsenti.
Raiemahu vähendamine tooks kliimaministeeriumi hinnangul kaasa lisandväärtuse vähenemise 225 miljoni euro ulatuses ja 64 miljoni euro ulatuses maksutulude vähenemise.
Samuti näeb ministeerium ette uute puuistandike rajamist 500 hektaril põllumaal aastas ja hõredate majandusmetsade kiiremat raiumist, et metsa uuendamist kiirendada. Lisaks võiks ministeeriumi hinnangul täiendavalt väärindada sealhulgas ka keemiliselt ja mikrobioloogiliselt kohapeal 2,2 miljonit kuupmeetrit puitu. Ministeerium hindab, et suurema väärindamise teel oleks võimalik luua 39,6 miljonit eurot lisandväärtust.
Aiandusturba kaevandamise heide peaks kliimaministeeriumi hinnangul vähenema aastaks 2030 12 protsenti, aastaks 2040 50 protsenti ja aastaks 2050 lõppema. Samuti tuleks ammendanud turbaalad taas korrastada märgalaks või metsastada.
Turbast on pool süsinik, mis selle lagunedes lendub, seega hindab kliimaministeerium, et tonni aiandusturba kaevandamine toob kaasa 1,09 tonni CO2 lendumist. Turbasektori kadumine vähendaks seletuskirja kohaselt Eesti majandust umbes 150 miljoni euro võrra. 2022. aastal oli turbakaevandajate turbaga seotud müügitulu 405,8 miljonit eurot ja kogumise ja edasimüügiga tegelevate ettevõtete turbaga seotud müügitulu 43,8 miljonit eurot.
Turbasektoris töötab otse umbes 800 inimeste ja sektoriga on seotud veel umbes 1400 töökohta.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt hindab kliimaministeerium, et seaduse mõju keskkonnale on positiivne, avaldudes eelkõige kliimamuutuste leevendamise kaudu, mille abil väheneb surve looduskeskkonnale. Majandusliku mõju osas ütlevad seletuskirja koostajad, et muutused tähendavad nii kulusid kui ka tulusid eri majandussektoritele ja ühiskonnale tervikuna.
Ministeeriumi ütleb seletuskirjas, et kliimakindla majanduse seadus eeldab uusi investeeringuid riigilt mahus kolm miljardit eurot, millele peaks lisanduma erasektorist 11 miljardit eurot.
Eelnõu seletuskirja koostajad märgivad, et kliimapoliitika pakub ka uusi ärivõimalusi.
"Järjest rohkem iduettevõtteid on leidnud uusi ärinišše ja jõudnud ka välisturgudele, pakkudes lahendusi energiatarbimise optimeerimiseks (nt hoonetes, elektriautode laadimise tarbeks), keskkonnasõbralikus materjalitehnoloogias (alates nanofiibritest ja seeneproteiinist kuni rohesüsinikuni), kaugseirelahendustes, vesinikutehnoloogias jmt.," seisab seletuskirjas.
"Samuti on ettevõtjad arendamas kliimasõbralike lahendusi merenduses ning meretehnoloogiate ja laevade ümberehitamise äriline perspektiiv on suur, kuigi ka see võib käivitamiseks vajada stiimuleid. Kriitilise tähtsusega on, et need lahendused oleks skaleeritavad ning jõuaks tööstusliku tootmiseni. Seepärast on oluline toetuste planeerimisel keskenduda ka nende katsetootmisele," märgivad seletuskirja autorid.
Samas märgivad nad, et enamikul ettevõtetel on vaja ühel või teisel moel kohaneda kliimapoliitikaga ja kliimamuutustega.
Lisaks ei leia kliimakindla majanduse seletuskirjas selget koondvaadet, kui palju võiks seaduse vastu võtmisel väheneda Eesti maksutulud, väheneda SKP, väheneda eksport ja tootmine. Ei ole ülevaadet kui palju võiks tervikuna ja mis sektorites Eestis tootmine kallimaks muutuda.
Ka ainsad konkreetsed investeeringud investeeringuvajaduste kohta ei kata kõiki ettenähtud kulusid.
Toimetaja: Huko Aaspõllu