Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et uus valitsus on seesama vana maksutõusude valitsus. "Maksutõusude ideed tõmmati nagu eelmisel kevadel kübarast välja, nimetades nüüd seda "ettevõtlusele kindlustunde loomiseks" ja "inimeste toimetuleku tagamiseks". Jaanuaris lubasid nad, et aitab uutest maksutõusudest. Ka see osutus järjekordseks valeks," lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul jõuab Eesti plaanitavate maksutõusudega kaudsete maksude poolest Euroopa Liidus esimeseks, mis annab uue riigipoolse tõuke inflatsiooniks ning vähendab just väiksema sissetulekuga inimeste toimetulekut.

Reinsalu rääkis, et tegelikkuses on uusi maksutõuse vaja selleks, et katta Reformierakonna maksuküüru, mis lükatakse edasi vaid üks aasta.

"Naljanumber on kõneleda selles virvarris ettevõtjatele antavast kindlustundest. Tulumaksu määr on järgmisest aastast täna kehtiva seaduse järgi üks number, seda muudetakse järgmiseks aastaks, siis muudetakse 2026 kuni 2028 lõpuni ja sealt edasi ei tea keegi, milline tulumaks kehtestatakse. Ettevõtjad saavad paraku sõnumi, et Eesti on kõrgete maksude maa ja neid makse kehtestatakse kiiresti, ilma mingi kaasamise ja mõjuanalüüsita poliitilise suva alusel. Mandaati ühiskonnalt selliseks poliitikaks pole saadud. See on tõsine legitiimsuse probleem," lausus Reinsalu.

Kulude kokkuhoiust rääkides, ütles Reinsalu, et 2024. aastal suudeti tegelikult negatiivse eelarvega tegelikult kärpida vaid ca 50 miljonit eurot. "Sisuliselt oli tegemist moondusega: nii vähendati valitsuse sihtotstarbeta reservi 10 miljonit ja samal ajal suurendati seda eelmisest aastast ülekantava rahaga 100 miljonit," sõnas ta.

"Kui soovitakse tõhusalt valitsemiskulusid vähendada, tuleks seda teha negatiivse eelarvega koheselt. Juba kehtivas riigieelarve strateegias on ette nähtud nulleelarve projektiga kulude kokkuhoidu 0,38 protsenti SKP-st ehk ca 170 miljonit eurot järgmine aasta. Kas see nüüd planeeritav kokkuhoid tuleb lisaks nulleelarve kokkuhoiule või viimati nimetatud projekt on läbi kukkunud?" küsis Reinsalu.

Reinsalu ütles, et ettevõtluse kindlustunnet ei suurenda ka kliimaseadus, mis tema sõnul sisaldab endas sissekodeeritud plaanimajandust ja regulatiivsust.

Sisulist, arusaadavat energeetikaeesmärki, mida ühiskond ja ettevõtted ootavad, Reinsalu sõnul ei sõnastatud.

Reinsalu heitis ka uuele valitsusele ette, et lastega perede kindlustundest ei olnud koalitsioonileppes juttu mitte sõnagi. "Ainus "kindlustunde lubadus" on ebamäärane ähvardus toetusi muuta sissetulekust tulenevalt selektiivseks. See on ülimalt ohtlik poliitiline kurss."

Lauri Laats: Michali valitsus ajab käe põhjani rahva rahakotti

Uue valitsuskoalitsiooni jutt riigieelarve kärbetest on kui kõverpeeglis, sest ajal, kui kodanikke ja ettevõtteid "premeeritakse" uute maksutõusudega, luuakse üks ministrikoht juurde, ütles riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. 

"Praeguse informatsiooni kohaselt kergitatakse kaks protsenti tulu- ja käibemaksu ning kehtestatakse ettevõtetele kaheprotsendiline tulumaks. Ettevõtete tulumaksu meede võib küll riigile lisatulu tähendada, kuid peegeldub õige pea hindade kasvus, sest tarbijad peavad selle kaks protsenti katma," lausus Laats.

"Pole kahtlustki, et madala sissetulekuga inimeste elu muutub veel keerulisemaks, sest just neile mõjuvad seesugused maksutõusud kõige valusamalt. Valitsus võib nimetada seda igaühe panuseks riigi julgeolekusse, kuid tõsiasi on see, et seni kuni me ei tea, millele riigieelarve kulub, ei saa ka uskuda, et see raha tõepoolest julgeoleku hüvanguks läheb," lisas Laats. 

Keskerakonna saadiku sõnul ametisse astuva valitsuse sõnad ja teod ei klapi.

"Kui tuleva aasta riigieelarve on miljardiga miinuses, peaks esmajoones valitsus kokkuhoidu toovate tegudega eeskuju näitama. Selle asemel suurendatakse ministrite ja koos sellega ka ametnike arvu. Uue valitsuse usaldusväärsus on juba enne tööle asumist saanud tõsise tagasilöögi," rääkis Laats

Laatsi sõnul jääb arusaamatuks, miks on vaja eraldi taristuministri ametikohta olukorras, kus maanteede ehitus on vähendatud miinimumtasemeni ja olemasolevate teede remondivõlg aina kasvab. "Tegemist ei ole riigimeheliku käitumisega, vaid sotsidele meelehea pakkumisega. Mõne üksiku üürimaja ehitamiseks ei ole vaja luua uut ministrikohta," ütles Laats. 

"Küll aga tuleb Kristen Michalit tunnustada otsuse eest jõukaid soosiv tulumaksureform edasi lükata. See on riigile liiga kallis valimislubadus ning lõpuks ometi sai sellest ka Reformierakond aru. Nüüd tuleb loota, et nn maksuküüru kaotamine kaoks ise ajalukku ning rohkem sellest enam ei räägitaks," lisas Lauri Laats. 

Helme: see on Kallase jätkuvalitsus steroididel!

EKRE esimees Martin Helme nimetas Kristen Michali moodustatava valitsuse koalitsioonilepingu avaldamise järel uut valitsust Kaja Kallase jätkuvalitsuseks steroididel.

Ta tõi esile uusi täiendavaid maksutõuse, rõhutades eriti käibemaksu suurendamist, mis tema sõnul tähendab majandusaktiivsuse maksustamist ja pärsib majanduse vereringet. Kuna seetõttu tõusevad ka hinnad, siis ei ole loota ka inflatsiooni pidurdumist, leidis Helme.

"See teeb kõik kallimaks, mis tähendab, et pole mõtet rääkida, nagu oleks inflatsioon nüüd selja taga. Sedasama inflatsiooni hakkab omalt poolt kütma ka aktsiiside tõus. Käibemaksu ja aktsiiside tõus lööb kõigi inimeste rahakoti pihta väga valusalt. Tulumaks on maks, mis vähendab kõigi kättesaadavat palka. See maksutõus teeb sõna otseses mõttes inimesi vaesemaks," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.

Aktsiiside tõstmine aga taaskäivitab piirikaubanduse, usub Helme. "Nüüd läheme siis jälle tagasi aastasse 2019, enne seda, kui meie valitsus langetas aktsiise ja lõpetas piirikaubanduse ning sellega koos "maksud sõidavad Lätti" massiivse kahju meie riigieelarve tulupoolele," kirjutas ta ning võrdles koalitsioonipoliitikuid iga hommikul mäluaugus ärkava inimesega.

Helme hinnangul on Eesti majandusprobleemide juurpõhjus rohepööre: "Samas ei kavatseta loobuda rohepöördest, mis ongi ju meie riigi pankroti põhjus."

Ta ei pea tõsiseks koalitsiooni kavandatavaid kärpeid, millest tema sõnul räägitakse ainult suusoojaks.

"Tegelikult on välja pakutud ainult üks kulupoole vähendamine ja sedagi ajutise edasilükkamise näol, kui lepiti kokku lükata aasta võrra edasi maksuküüru kaotamine," tõdes EKRE esimees.

"Aga Rail Balticusse uputatakse edasi sadu miljoneid aastas. Rohepöördesse ehk tuulde, päikesesse ja võrgu ning salvestuse ehitusse uputatakse edasi sadu miljoneid aastas. Ukrainasse uputatakse edasi sadu miljoneid aastas. Rohelilladele MTÜ-dele antakse edasi sadu miljoneid aastas. Kordan veelkord: meil ei ole tulupoole kriisi, meil on kulupoole kriis riigirahanduses," teatas Helme.

"Üks helge hetk ka selle kõige taustal. Arrogantne, end ilmeksimatuks pidav ebaadekvaatne põmmpea pandi rahandusministriks. Ta suudab kiiresti kõik hulluks ajada. See valitsus ei kesta kaua," lõpetas Helme oma postituse sotsiaalmeedias.