"Märgukirjadele vastamise tähtaja lühendamine on vajalik tegu, nn madalal rippuv õun," tõdes Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. 

Praegu peavad ametnikud vastama märgukirjadele ja selgitustaotlustele 30 päeva jooksul. Samas võib vastamise keerukuse korral pikendada seda tähtaega kuni kahe kuuni. 

Uue eelnõuga soovib ministeerium vastamise tähtajaks panna 15 päeva. Säilib võimalus aga erandi korral pikendada tähtaega kuni kahe kuuni. 

Aasa sõnul pole kiire suhtlus mitte üksnes ettevõtteid esindavate organisatsioonide, nagu näiteks tööandjate keskliidu huvides, vaid puudutab kõiki Eesti ettevõtteid ja üldist majandust. "Oluline on neist tähtaegadest siis ka kinni pidada. Seda täna alati ei tehta ehk ettevõtete ja ettevõtlusliitude saadetud kirjad jäävad kas vastuseta või saavad vastuse nädalaid hiljem," selgitas Aas eelnõu olulisust.

Ta kirjutas, et see on vajalik muutus ning teisi selliseid muutuseid oleks samuti vaja: "Eesti on väike riik ja me peaks ettevõtlust lämmatavat bürokraatiat otsustavalt ohjeldama." 

Eesti Linnade ja Valdade Liit vastamistähtaja lühendamist ei toeta. "Juba täna vastatakse valdavale osale märgukirjadele ja selgitustaotlustele kiiremini kui 30 kalendripäeva ehk pöördumistele vastamisega venitamist ei toimu," põhjendas oma seisukohta liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. 

2017. – 2018. aastal tehtud uuringu järgi on valitsusasutustes vastamise aeg keskmiselt 22 päeva.

Tallinna linnal oli aga uuringu järgi võimalik 14 päeva jooksul vastata 77 protsendile neile esitatud märgukirjadest ja selgitustaotlustest ning umbes kuuel protsendil juhtudest vajas linn vastamiseks rohkem kui 30 päeva. 

Lühem vastamistähtaeg tekitab Luhalaiu sõnul probleeme kohalikes omavalitsustes, mille vastutusvaldkond on väga lai. Suurem töökoormus võib tekitada vajaduse täiendava tööjõu järele, mis on murekohaks väiksemates omavalitsustes, kus valdkonna eest vastutab ainult üks ametnik. 

"Kokkuvõttes võib kavandatav muudatus tuua kaasa vastupidise olukorra, kus pöördumiste läbivaatamise aeg sootuks pikeneb, vastuste sisuline kvaliteet kannatab ning õhus on ka küsimus, millist mõju omab kavandatav muudatus kohalike omavalitsuste eelarvetele," nentis Luhalaid. 

Aas selgitas, et tähtaegade lühendamine peaks tulema vajalike asutusesiseste ümberkorralduste, mitte inimeste juurde palkamise kaalult.

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ütles 22. augusti valitsuse pressikonverentsil, et praegu proovitakse eelnõud kolmandat korda riigikogus vastu võtta. 

Pakosta sõnul hirm selle üle, et 15 päeva on vastamiseks liiga lühike aeg, ei ole enam põhjendatud: "Lihtsalt meeldetuletuseks, see 30 päeva ikkagi pärineb sellest ajast, mina veel mäletan seda, kus reaalselt kodanikule kirja vastus läks niimoodi, et keegi trükkis selle kirjutusmasinal paberile, blanketile, siis mindi selle paberiga ühte teise majja või kabinetti, kus keegi kirjutas sellele alla, ja siis mindi kuskile kolmandasse majja, kus pandi pitsat ja siis pandi see ümbrikusse. Sellest ajast pärineb see 30 päeva."