Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) töötab välja seadusmuudatust, millega kehtestataks sideettevõtetele niinimetatud regulaatortasu ja millest hakataks rahastama tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) teenuseid. Eelnõu järgi oleks regulaatortasu 0,2 protsenti ettevõtte sideteenuste käibest.

Rahandusministeerium teatas vastuses eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK), et nende hinnangul ole välja pakutud lahendus sobiv ja seetõttu jätavad nad
VTK kooskõlastamata.

Ministeerium märkis, et VTK-s on viidatud TTJA poolt ettevõtjatele osutatavatele teenustele, aga ei selgu, missuguseid äritegevuse valdkonnaga seotud teenuseid TTJA ettevõtjatele osutab. "Ettevõtjatele nende majandustegevuse huvides teenuste osutamise katmine regulaatortasuga ei ole aus nende ettevõtjate suhtes, kes TTJA-lt teenust ei telli. Kui teenust osutatakse ettevõtja
algatusel ja tema huvides, tuleks selle eest kehtestada riigilõiv," leidis rahandusministeerium.

Lisaks ei nähtu VTK-st, et tasu maksev sideettevõtja saaks selle eest mingi konkreetse vastusoorituse või hüve. "Sellisel tasul on maksu tunnused ja see võib sellisena kujutada endast sideettevõtjatele uudse maksu kehtestamist. Liiatigi, kui regulaatortasu eesmärk on ka rahastada riigiametnike arvu kasvu (aastaks 2028 lisandub järk-järgult 12 ametnikku). Seda ei saa pidada õigeks ega põhjendatuks," märkis ministeerium.

Rahandusministeerium tõi välja, et TTJA on valitsusasutus, mida finantseeritakse riigieelarvest ja et majandustegevus, sealhulgas tulu teenimine, ei kuulu TTJA
peamiste ülesannete hulka. "Riiklik järelevalve on põhiseadusest tulenev riigi tuumikülesanne, mida rahastatakse riigieelarvest. Seega tuleks lisavajadused katta riigieelarvest," seisab rahandusministeeriumi vastuses.

Lisaks nõrgestaks järelevalvetasu maksmine TTJA kui sideregulaatori sõltumatust, leiab ministeerium.

"Menetlusaluselt isikult oma toimingute eest tasu küsimine tekitab TTJA-s negatiivse tegutsemise motivatsiooni ehk rohkem järelevalvet tähendab rohkem tulu. See läheb vastuollu hea halduse tavaga. Riik peab sekkuma isiku tegevusse ainult äärmisel juhul, sekkumine peab olema vähekoormav ja ametkond peab tegutsema otstarbekalt," kirjutas ministeerium.

Rahandusministeeriumi hinnangul võib uue tasu kehtestamisega lisanduda veel kulusid, mis võib tingida vajaduse palgata veel töötajaid juurde.

Raadiosageduslubade puhul märkis rahandusministeerium, et kui praegused lõivud ei kata enam TTJA kulusid, tuleks kaaluda pigem lõivude tõstmist, kui uut kaudset maksustamist. "Et hinnata uute tasude kehtestamist, tuleks analüüsida kõiki juba võetavaid tasusid ja lõive ning vajadusel neid korrigeerida, et tagada põhjendatud, läbipaistvad ja proportsionaalsed tasud," märkis ministeerium.