MKM saatis sideettevõtjatele, ministeeriumitele ja teistele osapooltele kooskõlastamiseks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega tahab riik luua rahastusmudeli TTJA teenuste finantseerimiseks.

Muudatusena osaleksid edaspidi sideettevõtjad TTJA kui sidevaldkonna korraldusasutuse rahastamisel regulaatortasu kaudu, panustades seeläbi neile riigi pakutava teenuse kvaliteeti ning arengusse, teatas MKM.

VTK  kohaselt kehtestataks alates 2025. aastast regulaatortasu 0,2 protsenti sideteenuste käibest ettevõttele, mille sideteenuste aastane käive on vähemalt 500 000 eurot. Niisuguseid sideettevõtjaid on Eestis umbes 20, kelle panus oleks kokku umbes 900 000 eurot, millega kaetaks osaliselt TTJA kui sideregulaatori tegevuskulud ja investeeringuvajadused. Üle poole ehk 56 protsenti TTJA sidealastest tegevuskuludest kaetakse ka edaspidi riigieelarvest. Sarnane tasu mudel on juba kasutusel ka konkurentsiametil.

"Sisuliselt tähendab uus rahastusmudel seda, et sideettevõtjad maksavad osaliselt teenuste eest, mida riik nende äri huvides osutab. Selline rahastusmudel on kasutusel enamikes Euroopa Liidu riikides ning on mõistlik kaaluda niisugust lahendust ka Eestis," ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Väljatöötamiskavatsus on Riisalo sõnul ettepaneku ametlik tutvustus, millele laekuva tagasiside ning sellest areneva diskussiooni pinnalt on võimalik otsustada, kas ja millisel kujul uue rahastusmudeliga edasi minnakse.

TTJA peamised sideettevõtjatele pakutavad teenused on mobiilside sageduste planeerimine, sideturgude analüüs ja reguleerimine, ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamine, ettevõtete avalik kaasamine side planeerimisse, side toimepidevuse, küberturvalisuse ja kriisireguleerimise valdkonna korraldamine ning raadiohäirete lahendamine.

Väljatöötamiskavatsusele oodatakse tagasisidet kuu aja jooksul.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht Doris Põld ütles VTK kommentaariks, et praeguses majanduslanguses pole ettevõtete koormamine uute maksude või tasudega, mille eesmärk on riigisektori kasvatamine, kindlasti põhjendatud plaan.

"Näeme, et see seab veel suuremasse ohtu Eesti majanduse konkurentsivõime, mis juba niigi erinevatest uuringutest nähtuvalt hoogsas languses," ütles Põld.

ITL-i juht lisas, et Eesti sidefirmad panustavad riigieelarvesse juba praegu väga suures mahus ja aasta-aastalt üha enam. Ta tõi näiteks, et selle aasta juulist juba tõuseb sageduslubade riigilõivude suurust keskmiselt 23 protsenti, mis tähendab, et juba jooksva aasta eest kasvab vastav tulu riigieelarves oluliselt. Lisaks maksid operaatorid hiljutistel sagedusoksjonitel miljoneid ühekordset tasu omandatud 5G litsentside eest. Näiteks viimase 26GHz oksjoni pealt teenis riik telekomidelt 4,8 miljonit eurot.

ITL analüüsib esitatud ettepanekuid ja avaldab seejärel oma põhjalikuma seisukoha.