Poolas algas presidendivalimiste kampaania
Poola peaminister Donald Tusk peab reedel Varssavi linnapea Rafal Trzaskowskiga kampaaniahooaja avakõne. Teised parteid kaaluvad samuti kandidaate ja valmistuvad oma kampaaniateks. Valimiste esimene voor toimub 2025. aasta mais.
Kuigi ametlikult ei ole presidendi ametikoht Poolas kuigi mõjuvõimas, on presidendil siiski võimalus blokeerida paljusid valitsuse algatusi. Ametis olev president Andrzej Duda on just seda teinud peaminister Donald Tuski kaheksa kuud ametis olnud valitsusele, takistades sellel ellu viia suurt osa oma valimisprogrammist.
Duda on lõpetamas oma teist viieaastast ametiaega, mis tähendab, et uuesti ta kandideerida ei saa.
"President Duda hoiab Valitsevat koalitsiooni oma kontrolli all ja valimiste võitmine tähendab nende jaoks võimalust oma kampaanialubadusi ellu viia," ütles Varssavis asuva Avalike Asjade Instituudi mõttekoja juht Jacek Kucharczyk. "Selgub, et presidendi võim ei ole formaalselt väga suur, kuid tema ametikoht on riigile ja Poola demokraatiale tohutult oluline," lisas ta.
Presidendi vahetusel on mõju nii valitsuse programmile kui ka opositsioonilise Õiguse ja Õigluse (PiS) partei ellujäämisele, mis kaotas võimu eelmise aasta parlamendivalimistel. See mõjutab ka Poola rahvusvahelist positsiooni.
Kuigi Euroopa Komisjon on vabastanud suurema osa fondidest, mis olid blokeeritud murede tõttu, et eelmine valitsus eiras EL-i demokraatlikke reegleid, ei ole Tusk tänu Duda vastuseisule suutnud läbi viia ulatuslikke institutsioonilisi reforme õigussüsteemis.
Presidendivalimiste esimene voor peetakse tõenäoliselt mais 2025. Kui keegi ei võida otsest enamust, toimub kahe parima kandidaadi vahel kaks nädalat hiljem teine voor.
Reedel korraldab Tusk koos Varssavi linnapea Rafal Trzaskowskiga, kes on tõenäoline kandidaat tema tsentristlikust Kodanikuplatvormi parteist, kampaaniahooaja avakõne — kuigi partei kavatseb ametlikult oma kandidaadi välja kuulutada alles aasta lõpus.
Tusk ise ütles varem, et ei kavatse presidendiks kandideerida. "Järgmised aastad tulevad väga rasked. Tunnen end pädevana ja mugavalt seal, kus ma olen," kinnitas ta.
Trzaskowski on konservatiivide seas ebapopulaarne oma tugeva LGBTQ+ õiguste toetuse ja sekulaarsete kalduvuste tõttu — näiteks risti eemaldamise tõttu Varssavi linnakantseleist. Kuid Trzaskowskil on juba väga hea positsioon, kuna ta kandideeris presidendiks 2020. aastal, kui ta kaotas väga napilt Dudale. See jätab vähe võimalusi teistele võimalikele kandidaatidele.
"Rafal Trzaskowski tundub kõige vastuvõetavam kõigi küsitluste kohaselt ja see on kõige tõenäolisem stsenaarium," ütles Tusk.
Teised parteid kaaluvad samuti kandidaate ja valmistuvad oma kampaaniateks.
Üks peamine küsimus on, keda pakub PiS. On kindel, et see ei ole parteijuht Jaroslaw Kaczynski, kes eelistab PiS-i ja riiki juhtida kulisside tagant.
On ringelnud sellised tuntud nimed, nagu endine peaminister Mateusz Morawiecki ja endine kaitseminister Mariusz Blaszczak, kuid neil kõigil on puudusi. Morawiecki on PiS-i põhiliikmete seas pisut tõrjutud, kuna juhtis eelmise aasta valimiskaotust, samas kui Blaszczak on kehv kampaaniajuht.
Valimised on PiS-i jaoks äärmiselt olulised, kuna Duda ametikoht on üks väheseid allesjäänud ankrupunkte poliitilisele võimule. Presidendiameti kaotus koos Kaczynski vanusega (75) võib järgnevate aastate jooksul viia partei lagunemiseni.
"Kahtlustan, et PiS tahab korrata 2015. aasta strateegiat ja valida noore ning suhteliselt tundmatu kandidaadi, nagu partei tegi Dudaga," ütles Kucharczyk, viidates Kaczynski üllatusmanöövrile, kui ta tõi Euroopa Parlamendist välja vähetuntud Duda, kes seejärel valimised võitis.
Varajased arvamusküsitlused näitavad, et Trzaskowski juhib teiste parteide potentsiaalsete konkurentide ees, kuid pole veel selge, kelle vastu ta astub.
Tusk ja tema liitlased avaldavad valitsuskoalitsiooni teistele liikmetele survet, et nad ei esitaks oma kandidaate.
"Rafal Trzaskowski võiks võita juba esimeses voorus, tingimusel, et teised kandidaadid loobuvad," ütles Euroopa Parlamendi liige Dariusz Jonski. "Mõnikord tuleb poliitikas oma ambitsioone varjata."
Kuid pole selge, kas koalitsiooni nooremad liikmed — paremtsentristlik Poola Rahvapartei ja Poola 2050, samuti Vasakpoolsed — sellega nõustuvad. Presidendi valimistel osalemine on hea viis partei profiili tõstmiseks, isegi kui nende kandidaat on lootusetu.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: Politico