Isamaa Tallinna piirkonna esimees Riina Solman ütles, et Jurtšenko on korduvalt, viimati loetud nädalad tagasi, avalikult avaldanud arvamust, et eestikeelsele haridusele üleminek ei ole õige samm. Ta märkis, et Jurtšenko on avaldanud arvamust, et eestikeelsele haridusele ülemineku reform, mis on otsustatud muuhulgas sotsiaaldemokraatide osalusel, on "õudne".

"Tegemist on probleemiga, mille arutamist koalitsioonikpartneritega peame vältimatult vajalikuks," rõhutas Solman.

"Isamaa jaoks on Jurtšenko väljaütlemised tõsiseks probleemiks. Täielikult eestikeelsele haridusele üleminek puudutab Eesti elanikke vastavalt piirkonnale ebaühtlaselt. Enam kui veerand lastevanematest ja õpilastest, keda üleminek puudutab, elavad Lasnamäel. Seega on oluline, et Lasnamäe linnaosa vanem kannab ja edendab koalitsioonis kokku lepitud seisukohti," ütles Solman ja lisas, et Jurtšenko nimetamine linnaosa vanemaks saadab vale signaali.

"Kuna Julianna Jurtšenko on seadnud kahtluse alla ülemineku eestikeelsele haridusele, peame vajalikuks selle teema arutamist koos koalitsioonipartneritega," sedastas Isamaa Tallinna piirkonna juhatus.

Isamaa ei kavatsenud Tallinnas esialgu Jurtšenko kandidatuurile vastu seista

Kui suuresti Isamaa vastuseisu tõttu pidi eelmine sotsiaaldemokraatide kandidaat Lasnamäe linnaosa vanemaks kandideerimisest loobuma, siis Julianna Jurtšenko kandidatuuri vastu polnud vähemalt enne Isamaa Tallinna piirkonna juhatuse koosolekut plaanis protesteerida. Samas nõuab Eesti 200, et Jurtšenko võtaks tagasi kriitilised sõnad eestikeelsele õppele ülemineku kohta.

Üks neljast Tallinna koalitsioonierakonnast, Isamaa, oli äärmiselt kriitiline ka eelmise sotsiaaldemokraatide poolt esitatud kandidaadi Tatjana Lavrova suhtes, mis viis selleni, et Lavrova loobus Lasnamäe linnaosa vanemaks kandideerimast.

Riina Solman ütles enne Isamaa Tallinna piirkonna juhatuse koosolekut ERR-ile, et kuigi ta on Lasnamäelt juba kuulnud muu hulgas ka negatiivset vastukaja, siis on koalitsioonipartneril õigus oma kandidaat esitada.

"Viisakus nõuab, et me ei sekku oma koalitsioonipartneri personalipoliitikasse. Sekkuda saab siis, kuid ei täideta seda, mis on kirjas koalitsioonilepingus, näiteks, et Tallinn on eestikeelne ja eestimeelne linn," lausus Solman.

Solmani sõnul loodab ta, et Jurtšenko on sotsiaaldemokraatidega liitudes muutnud ka oma arusaamu.

"Kui ta oli Lasnamäe linnaosa vanem, siis tuli Lasnamäelt kaebusi, et riigipühadel pole seal riigilippe väljas või et neid on liiga vähe. Jurtšenko ütles siis, et see on eelarve küsimus, aga samas oli linnaosal raha, et korraldada elanikele väljasõite Kuremäe kloostrisse," ütles Solman.

Solman lisas, et samas jäi kolmapäevastest sõnavõttudest mulje, et muutus mõttemaailmas on toimunud. "Jurtšenko on andnud oma vande sotsiaaldemokraatidele ja tundub, et muutnud seisukohti ja ma loodan, et see hakkab väljenduma ka tegudes," lausus ta.

Mis seisukoha Isamaa lõplikult võtab, selgub kolmapäeva õhtul Tallinna piirkonna juhatuse koosolekul, ütles siis Solman.

Jašin: Jurtšenko peab oma sõnad tagasi võtma

Eesti 200 Tallinna piirkonna juhatuse liige ja haridusala abilinnapea Aleksei Jašin ütles ERR-ile, et neile teeb Jurtšenko kandidatuuri esitamine muret.

"Poolteist kuud tagasi eestikeelsele haridusele üleminekut peatada soovinud keskerakondlane on sotside kandidaat Lasnamäe linnaosa vanemaks. Kahtlen sügavalt, et inimese vaated niivõrd põhimõttelises küsimused saavad muutuda loetud nädalate jooksul," lausus Jašin.

Jašini sõnul saatis ta sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovskile kirja, kus on esitatud tingimused, mille täitmise korral pole Eesti 200 Jurtšenko kandidatuurile vastu.

"Ta peab nii eesti kui ka vene keeles ütlema avalikult, et üleminek eestikeelsele õppele on võimalik ja tehtav. Nii et Eesti 200 jälgib väga tähelepanelikult, kas ja millised avaldusi Jurtšenko täna-homme teeb. See on väga tähtis Eesti 200 jaoks," ütles Jašin.

Jašin lisas, et vaja on ka kindlust, et Jurtšenko asub tõesti Lasnamäe linnaosa vanemana kohtuma sealsete õpetajate ja lapsevanematega, et kinnitada, et üleminek eesti keelele on vajalik, tehtav ja tehaksegi igal juhul ära.

Jašin oli kriitiline, et sotsiaaldemokraadid üritavad iga hinna eest venekeelsete valijate hääli võita, nimetades sellist käitumist piiripealseks. "Nende käitumist on väga raske mõista, sest kaalukausil on sajandi tähtsaim reform haridusvaldkonnas. Vene valijate meeleheitlik meelitamine ei saa tulla selle arvelt," märkis ta.

Pere: igale inimesele on vaja anda uus võimalus

Ka Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere viitas Jurtšenko juulikuistele väljaütlemistele, mis seadsid eestikeelsele õppele ülemineku reformi kahtluse alla.

"Eestikeelsele haridusele üleminek on selle linnavalitsuse olulisim ülesanne. Kui Julianna Jurtšenko tänavu suvel kirjutas eestikeelsele haridusele üleminekust, et meil "tuleb see Eesti üks õudsamaid reforme ära jätta," sain ma kinnitust, et uus Tallinna linnavõim on väärt iga pingutust. Kui me pole ühises keeleruumis, pole ühistest väärtustest, hoiakutest ja püüdlustest mitte mõtet rääkida, vaid see on isegi võimatu. Eestis käivad asjad eesti keeles. "Ei" on õige ja ainus vastus küsimusele "kas saaks ka vene keeles?" Riigi ja linnaasutuste veebilehed, kaubanduskeskuste teadanded - eesti keeles, palun," lausus ta.

Pere lisas, et igale inimesele tuleb samas anda võimalus end tõestada.

"Igale inimesele on tarvis anda võimalus. Mõnikord ka uus võimalus ja nii ka poliitikas. Kui Jurtšenko on tõesti lisaks erakonnale ka meelt muutnud ülilühikese ajaga, siis hea küll," lausus ta, lisades, et samas ri saa mööda vaadata tõigast, et Jurtšenko suvine seisukoht oli ühiskonna jaoks räige ja tekitas palju vastukaja. 

"Üks poliitik peabki asju mitte omast (tihtilugu kodukootud) tarkusest otsuseid ja maailmavaadet kujundama, vaid ikkagi asjatundlikke ning moraalseid otsuseid tegema ning aeg-ajalt enda hoiakuid ka ümber kujundama uue info või keskkonna valguses. Isegi kui jätab osadele valijatele nõnda tuulelipu mulje," lisas ta.

Pere sõnul on vaja Jurtšenkolt kindlaid vastuseid, et edasi minna.

"Ei saa mööda vaadata tõigast, et Jurtšenko suvine seisukoht oli ühiskonna jaoks räige ja tekitas palju vastukaja. Seetõttu tuleb nüüd saada vastuseid küsimusele, mida juba Tallinna linnavolikogu hariduskomisjoni juht Ülle Rajasalu püstitas. Nimelt, kas praegune reform riigis ning Tallinna linnavalitsuse ambitsioonikas tegevuskava kõlbab või mitte? Kas Eesti okupeeriti või mitte? Kas eestlane peab oskama vene keelt või venelane eesti keelt? Kas Tallinnas võiks ka edaspidi hakkama saada ilma hea eesti keeleta?" lausus Pere.

"Täitsa sõbralikult ütleks vaid, et õhku jääb küll küsimus, kas Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas ei anta enam võimalusi praegustele liikmetele, sealhulgas eesti nimega inimestele. Või miks seni Lasnamäe linnaosavanema asetäitjana head tööd teinud Kirill Klaus ei saanud realistlikku võimalust," lisas ta.

Jurtšenkolt ilmus juuli lõpus EPL-is kriitilise arvamuse eestikeelsele õppele ülemineku korralduse kohta, kus muuhulgas märkis, et "Eesti liigub täistuuridel Titanicuna jäämäele".

Jurtšenko ütles kolmapäeval "Aktuaalsele kaamerale", et ta on üleminekut eestikeelsele õppele alati toetanud, aga konkreetse reformi suhtes on ta olnud tõesti kriitiline.

"Minu viimane kriitika pärineb ajast, kui valitsus ei olnud veel teinud leevendusi, et õpetajad saanuks lisaaega ja võimalust keelt õppida," lausus ta.

Ossinovski ütles, et Jurtšenko on talle kinnitanud, et toetab üleminekut eestikeelsele õppele. "Kriitilised seisukohad ühe või teise nüansi osas on minu jaoks mõistetavad. Ka ma ise olen olnud teatud nüansside osas kriitiline omal ajal, kui seda reformi vastu võeti," lausus ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna juhatus otsustas kolmapäeval pärast kohtumist Julianna Jurtšenkoga esitada ta Lasnamäe linnaosa vanema kandidaadiks. Jurtšenko oli Lasnamäe linnaosa vanem ka aastatel 2022 kuni 2024, kuuludes siis Tallinnas võimul olnud Keskerakonda. Jurtšenko lahkus kolmapäeval Keskerakonnast ning esitas taotluse Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitumiseks.