Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ühe protsendi võrra, teatas statistikaamet.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp märkis, et teises kvartalis on majandus langenud tuntavalt vähem kui varasemate kvartalite jooksul. Varasemalt oli majanduslangus ligi kaks protsenti.

"Kokkuvõtvalt võib öelda, et majanduslangus on veidi taandunud. Seda on trendis selgelt näha. Suurtest tegevusaladest kaubandus ja ehitus on negatiivse panusega, mida on tunda, aga tegelikult enamik tegevusalasid on tagasihoidliku panusega. Isegi kui see on negatiivne, see majandust oluliselt ei pidurda," rääkis Müürsepp.

Müürsepp märkis, et kinnisvaraalane tegevus on selgelt tugevaima positiivsema panusega, maksulaekumised kasvavad vaatamata maksumäärade kasvule, kuid eratarbimine on jätkuvalt languses.

"Seda on kaubandussektoris näha, et kui kaubandussektori lisandväärtus kõvasti langes ja samamoodi muud kaubanduse näitajad on näinud, et jätkuvalt on inimeste kindlustunne ja tarbimine languses olnud," ütles Müürsepp.

Investeeringud kasvasid teises kvartalis kergelt. Kui vaadata teisi kvartaleid aasta lõikes, siis viimati olid teise kvartali investeeringud nii kõrged viimati 2021. aastal, ütles Müürsepp.

Väliskaubanduses on näha paranemist.

"Väliskaubanduse käekäik on sarnane sellele, mis toimus tööstuses. On näha paranemist. Ka seoses teiste tegevusaladega, transport tegelikult samamoodi mõjutab kõvasti väliskaubandust. Väliskaubanduse parandusel on ka transpordisektoril läinud paremini," rääkis Müürsepp.

Euroopas oli suurem majanduslangus vaid Iirimaal.

Euroopa riikide majanduskasvud on jäänud enamasti ühe ja miinus ühe protsendi vahele. Märgatavalt kiirem majanduskasv on olnud Poolal ja Küprosel – neli ja 3,7 protsenti.

Lähiriike vaadates on Soome Eestile sarnase majanduslangusega, Rootsi majandus teises kvartalis ei muutunud, Läti on jätkuvalt languses, kuid Leedus kasvas majandus üle ühe protsendi, rääkis Müürsepp.

Luminor: majanduslanguse peatumine oli oodatud

Sisemajanduse kogutoodang jäi käesoleva aasta teises kvartalis samale tasemele, kus ta oli esimeses kvartalis kui vaadata sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud näitajat. See tähendab, et majanduslangus peatus, kirjutas Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.

Uusküla sõnul oli majanduslanguse peatumine oodatud, sest teises kvartalis nii töötustoodang kui ka tarbimine tõusid veidi nõrga esimese kvartali taustal.

"Võrreldes aasta varasemaga oli teise kvartali toodang siiski 1,3 protsendi võrra madalam ja see aasta kokkuvõttes tuleb siiski nõrgem kui eelmine aasta. Aastavõrdluses jääb majanduslangus umbes ühe protsendi kanti," ütles Uusküla, lisades, et eelmise aasta taseme hoidmiseks peaks majandus selle aasta teises pooles märkimisväärselt kasvama ning selleks on väljavaated kasinad.

Uusküla märkis, et aastavõrdluses kahanesid enamik tegevusharusid.

"Ainuüksi hulgi- ja jaekaubandus panustasid enam kui protsendipunktiga langusesse. Samuti oli ehituse mõju märkimisväärne jäädes poole miinusprotsendi juurde. Langesid ka kutse- ja teadusalane tegevus, elektrienergia tootmine, haldustegevused, finantssektor, tervishoid, majutus ja toitlustus, haridus," sõnas Uusküla.

"Positiivse poole pealt panustas aga enam kui protsendipunktiga kinnisvaraalane tegevus. Veidi olid aastavõrdluses positiivse panusega ka avalik haldus, mäetööstus, veevarustus ja põllumajandus," märkis Uusküla. "Positiivsena võib välja tuua ettevõtete investeeringute kasvu võrreldes eelmise aastaga kuigi esimese poole aasta investeeringud jäävad alla eelmise aasta investeeringute tasemele."

Uusküla ütles, et osa majanduskasvu peatumisest tulenes nõrgast esimesest kvartalist ja seepärast ei ole ka kolmanda kvartali tugevat kasvu oodata.

Järgmise aasta majanduskasvu ootused on märkimisväärselt madalamad võrreldes kevadise prognoosiga.

"Majanduskasvu ootus tulenes lähiturgude majanduskasvu ootusest ja ka valitsuse planeeritud toetusest. Saksamaa majandus on aga jätkuvalt nõrk ning ka Rootsi ehitussektori taastumine ei ole olnud märkimisväärne, investeeringuid on paari aasta jooksul tehtud vähe," sõnas Uusküla.

Ka ilma valitsuse toetuseta oli Eesti majanduse positiivne väljavaade seotud suure ebakindlusega, ütles Uusküla. "Eesti praegune majanduspoliitika peaks olema eelkõige suunatud Eesti ettevõtete parema käikäigu ja kindlustunde pakkumisele ja välisinvesteeringute riiki toomisele. See annaks kindlust peredele ja ettevõtetele, mis omakorda võimaldab teha kaugemale vaatavaid ja julgemaid otsuseid."

Swedbank: Eesti majandus paraneb, kuigi väikeste sammudega

Teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) täpsustatud arvestus oli üsna ootuspärane, kirjutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

"Eesti majandus langes möödunud kvartalil aastases võrdluses ühe protsendi ja jäi kvartali võrdluses samale tasemele sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud numbrite järgi. Kuna täpsemalt vaadates oli kvartali võrdluses siiski marginaalne kasv, võib öelda, et kaheksa kvartali järjest kestnud majanduslangus sai läbi," ütles Mertsina.

Majanduse kõige sügavam langus jäi küll eelmise aasta esimesse kvartalisse, kuid taastumine on toimunud väga visalt, märkis Mertsina. "Aasta esimesel poolel vähenes SKT 1,6 protsenti, kuid aasta teine pool peaks veidi parem tulema. Sellele vaatamata langeb Swedbanki prognoosi järgi Eesti majandus sel aastal kokku 0,6 protsenti."

Swedbanki hinnangul on positiivne on see, et teises kvartalis SKT kasv jooksevhindades ehk rahalises väljenduses veidi kiirenes, suurenedes aastases võrdluses 2,8 protsenti, kuid nad märgivad, et see kasv jääb oluliselt maha viimase 10 aasta keskmisest (7,1 protsenti)

21 tegevusalast näitas teises kvartalis püsivhindades kasvu kaheksa, millest kaugelt kõige suurema positiivse panuse andis kinnisvaraalase tegevuse 12 protsenti tõus. Vaatamata kinnisvaraturu madalseisule, on selle tegevusala lisandväärtus olnud viimastel kvartalitel tugevas kasvus, märkis Mertsina.

Enim suunasid SKT-d langusesse aga hulgi- ja jaekaubanduse ning ehituse tegevusalade lisandväärtuste vähenemine. Samas oli kaubanduse tugeva languse taga paljuski aastatagune erakordselt tugev kasv, mis viis võrdlusbaasi kõrgemale, ütles ökonomist.

"Küll aga olid jaekaubanduseettevõtete müügimahud teises kvartalis languses. Ootuspäraselt jätkus ka kogu eratarbimise mahu kahanemine. Kuna eratarbimine on üle poole kogu SKT-st, on selle vähenemisel kogumajandusele tugev mõju. Kuigi reaalpalk kasvab juba möödunud aasta keskpaigast ja keskmise palgasaaja ostujõud paraneb, pidurdab tarbimist majapidamiste nõrk kindlustunne," sõnas Mertsina.

"Kaupade ja teenuste ekspordilangus teises kvartalis taandus, sealhulgas teenuste eksport isegi veidi kasvas, kuid kaubanduspuudujääk suurenes veidi – sellel oli negatiivne mõju SKT-le. Välisnõudlus on küll veel nõrk, kuid tasapisi see paraneb ja peaks hakkama eksporti üha rohkem toetama. Küll aga võib ettevõtete nõrgenenud konkurentsivõime ekspordikasvu pidurdada. Nii on Swedbanki käesoleva aasta tööstusuuringu järgi ettevõtete põhifookus sel aastal efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmisel," ütles Mertsina.

Swedbanki hinnangul lükkavad järgmisel aastal Eesti majanduskasvu tagant peamiselt väliskeskkonnast pärit tegurid – välisnõudluse suurenemine ja intressimäärade langus. Intressimäärade langus hakkab üha rohkem toetama sisenõudluse kasvu.

"Kuigi riigieelarve ülemäärase puudujäägi vähendamine on vajalik, kiirendavad praeguseks teadaolev plaanitav maksupakett ja kulukärped inflatsiooni ning pidurdavad järgmise ja ka ülejärgmise aasta majanduskasvu. Sellegipoolest peaks Eesti majanduse paranemine järgmisel aastal jätkuma ja majandus kasvama. Majandusaktiivsuse suurenemiseks on aga vajalik majanduse kindlustunde paranemine," ütles Mertsina.