"Menetlused alustati Tallinna kiirabi, Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla suhtes. Menetluse käigus selgitatakse, milliseid tegevusi tehti, et patsientide ooteaeg jääks lubatud ooteaja piiresse," ütles terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Friedemann tuletas meelde, et määrus, mis sätestab kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, kaitseväe ning terviseameti kiirabialase koostöö korra, sisaldab ka konkreetsed ooteajad abivajaja haiglasse transportimisel ja vastuvõtmisel.

"Näiteks erakorralise ja eluohtliku seisundi korral on haigla kohustatud abivajaja viivitamata haiglasse vastu võtma ning ooteaeg ei tohi olla pikem kui 15 minutit. See kehtib olukordades, kus abivajaja seisund on erakorraline ja võib olla eluohtlik või kui abivajaja seisund on juba eluohtlik. Ooteaeg mitte-erakorralise seisundi korral on 30 minutit," sõnas Friedemann.

Riiklik järelevalvemenetlus peabki selgitama, kuidas määruses kirjeldatud ajaliste kokkulepete täitmist tagatakse ja milliseid tegevusi selle nõude tagamiseks tehti.

Friedemann selgitas, et terviseamet on juba varem välja öelnud, et ülekoormust aitab vähendada, kui toimib parem koordineerimine haiglate ja kiirabi vahel, ressursid on jaotatud paindlikult ning vajadusel suunatakse patsiendid teistesse haiglatesse, et vähendada ülekoormust.

"Pikemas perspektiivis on plaanis parandada tervishoiusüsteemi üldist valmisolekut selliste olukordade ennetamiseks ja lahendamiseks," sõnas Friedemann.

Küsimusele, kas terviseametile on teada konkreetseid juhtumeid, kus viivitus oleks otseselt põhjustanud patsiendi seisundi halvenemist, vastas Friedemann eitavalt.

"Kuid igasugune viivitus erakorralise abi pakkumisel on potentsiaalselt ohtlik, mistõttu on oluline, et kõik osapooled teeksid koostööd, et tagada patsientidele kiire ja asjakohane abi," sõnas Friedemann.

Neljapäeval oli PERH-i erakorralise meditsiini osakonnas taas kiirabiautodest tekkinud järjekord, kui tipptunnil pidi kiirabibrigaad ootama lausa kaks tundi. Tallinna kiirabi töö oli tugevalt häiritud ka 13. augustil, kuna Põhja-Eesti regionaalhaigla võime patsiente vastu võtta vähenes. 30 protsenti pealinna kiirabiressursist seisis siis PERH-i vähenenud vastuvõtuvõime tõttu viis tundi paigal.