Viimases visiidis nähakse Putini põlgust ja trotsi nii Haagis paikneva kohtu, Kiievi, lääne kui ka inimõiguslaste ühenduste vastu, mis nõuavad tema vahistamist ja kohtu ette toomist.

ICC andis 2023. aasta märtsis välja vahistamismääruse Putini kohta seoses süüdistustega sõjakuritegudes Ukraina laste sunniviisilise Venemaale viimise eest pärast Moskva sissetungi 2022. aasta alguses.

Kreml ütles läinud nädalal, et ei karda Putini vahistamist ICC liikmesriigis Mongoolias.

Mongoolia allkirjastas ICC Rooma statuudi 2000. aasta detsembris. See eeldab, et liikmesriik vahistab Putini, kui too tema territooriumile astub. Samas puudub kohtul mehhanism oma määruste jõustamiseks.

Moskva püüab teha nägu, et vahistamismäärus ei ole tõsiseltvõetav, kuid Putin on pärast Ukraina sõja algust siiski vähendanud välisvisiite oluliselt ega ole seni üheski ICC liikmesriigis käinud.

Venemaa ja Hiina vahele kiilutud Mongoolia oli Nõukogude Liidu ajal tugevalt Moskva mõju all. Pärast liidu lagunemist 1991. aastal on püüdnud Ulaanbaatar säilitada sooje suhteid nii Kremli kui ka Pekingiga.

Mongoolia ei ole mõistnud hukka Venemaa kallaletungi ja täiemahulise agressioonisõja alustamist Ukrainas ning on hoidunud hääletamast ÜRO-s konfliktiga seotud resolutsioonides.

Mullu tühistas Putin visiidi BRICS-i tippkohtumisele Lõuna-Aafrika Vabariigis, mis on samuti ICC liige, pärast seda, kui Pretoriale langes jõuline rahvusvaheline ja siseriiklik surve Vene diktaator kinni võtta, kui ta peaks LAV-i ilmuma.

Tähele tuleb panna samas, et kui ICC väljastas Iisraeli parempoolse peaministri Benjamin Netanyahu suhtes vahistamismääruse, mis tõi kaasa jõulist kriitikat nii juudiriigilt kui Washingtonilt, oli Mongoolia 93 riigi seas, mis allkirjastas kirja, kus väljendati vankumatut toetust ICC-le kui sõltumatule ja erapooletule kohtuinstitutsioonile.

Juunis väljastatud avalduses kutsusid allakirjutanud ICC liikmesriike üles tagama täielikku koostööd kohtuga.