Lauri Mälksoo selgitas "Välisilmas", et ICC loomisega püüti teha põhilised rahvusvahelised kuriteod nagu genotsiid, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod ja agressioonikuritegu universaalseks. Varem olid spetsialiseerunud tribunalid nagu Nürnbergi ja Tokyo tribunal pärast teist maailmasõda ning endise Jugoslaavia ja Rwanda tribunal 1990. aastatel.

Mälksoo hinnangul oleks aga tänapäeval ICC loomine keeruline.

"Me peame arvesse võtma, et ICC loodi 1998. aastal ja pigem optimistlikul ajastul, kui arvati, et nüüd ongi võimalik rahvusvahelist õigust edasi arendada, kui oli Fukuyama ajaloo lõpu tees. Arvan, et tänases päevas, kui keegi tuleks välja mõttega, et asutaks nüüd ICC, siis seda ei olekski võimalik teha," ütles professor.

ICC on vahistamismääruse väljastanud näiteks Venemaa liidri Vladimir Putini ja ka Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kohta. Putini sõnul ei saa ICC talle midagi teha, kuna Venemaa ei ole kohtuga ühinenud. Mälksoo Putiniga ei nõustu.

"Mis on ühine nii Putini kui ka Iisraeli loole – muidugi, poliitik võib nii öelda pressikonverentsil, aga tegelikult nad ka näevad ja õpivad neist situatsioonidest, et kohtu jurisdiktsioon võib tekkida hoopis teise riigi kaudu. Ukrainas see tekib selle kaudu, et Ukraina on aktsepteerinud ICC jurisdiktsiooni. Selles mõttes Putini väide ei ole täpne. Ja mis on juriidiliselt kõige vaieldavam teema Iisraeli liidrite vahistamismääruse osas, on Palestiina riikluse küsimus. Seda jurisdiktsiooni saab näidata üksnes seetõttu, et Palestiina on võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigiks, aga tegelikult on vähemalt ÜRO kontekstis jätkuvalt laual debatt, kas ta saab riik olla, kui julgeolekunõukogu, mille vetoõiguse liikmeks on ka USA, ei ole teda täieõigusega liikmeks sinna lasknud," selgitas ta.

Mälksoo on umbusklik selles, et Netanyahu ICC-s süüdi mõistetakse. Tema hinnangul on see mõeldav üksnes siis, kui Iisraeli poliitikas peaksid toimuma mingid väga suured muutused.

Kuigi ICC-ga liitunud riigid peaksid vahistama nende riiki saabuva inimese, kelle suhtes on vahistamismäärus väljastatud, ei ole seda siiski tehtud. Näiteks sai Putin käia visiidil Mongooliasse, mis on ICC liige. Samuti ICC liikme Ungari peaminister Viktor Orban on kutsunud visiidile Netanyahu.

Mälksoo selgitas, et ICC probleemiks on see, et rahvusvahelises korras kehtib lõppastmes siiski jätkuvalt riikide suveräänsuse põhimõte. "Kui Ungari liider otsustab, et mingit ühte rahvusvahelise õiguse normi on praeguses ajahetkes Ungari huvides rikkuda, siis ta saab seda teha. Ja võib-olla sellel on mingisugune poliitiline tagajärg, aga maailm sellest ilmselt otsa ei saa."

Mälksoo märkis, et poliitikute jaoks, kelle kohta ICC on vahistamismääruse välja andnud, on lisaks piiratud reisimisvõimalustele muidki ebamugavusi.

"Arvan ikkagi, et põhiline ebamugavus on tipppoliitikute jaoks ikkagi see, kuidas mingeid küsimusi raamistatakse, kuidas kedagi ajaloo silmis nähakse. See, kui tipppoliitikud teevad selliseid otsuseid, kas relvajõudu kasutada, siis ka tema peab selle üle järele mõtlema, mis ta on, mida ta nüüd otsustab. See on olnud nii ajaloos ja on tänapäeval. Suurusjärgus 125 riiki 193 riigist on ICC-ga ühinenud ja kui nende püsti pandud institutsioon ütleb, et kellegi suhtes peaks esitama vahistamismääruse, et seal on alust kahtlustusteks sõjakuriteos, inimsusevastases kuriteos, siis see ajaloo silmis tähendab midagi," selgitas ta.

Mälksoo tõdes, et ICC kellegi üle tagaselja õigust ei mõista. "ICC ei hakka üldse reaalselt kaasust arutama, kui see inimene seal kohal pole. Tagaselja õiguse mõistmise võimalust seal ei ole," sõnas ta.