Täna kabinetis arutati siis niinimetatud nulleelarve käigus tekkinud kärpeettepanekuid ja tervise valdkonnas kõige suurema mõjuga on sellele haigushüvitisele lae seadmine. Kas see on siis lagi ühe keskmise palga ulatuses või on see lagi kahe keskmise palga ulatuses?

Me ühtlustame seda, kuidas me erinevate valdkondade hüvitisi käsitleme
ja lagi haiguspäevade hüvitamise puhul ja vanemahüvitise puhul tuleb samasugune ehk siis kahekordne sotsiaalmaksuga maksustatud tulu keskmine ja see on siis 2026. aastal, kui ta peaks rakenduma, 3670 eurot.

See on 2024. aasta keskmine, mis on praeguseks teada, mis oli sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ja see kahekordne tulu summa muutub laeks ja sellest suuremaid hüvitisi me välja ei maksa. Ma arvan, et see on lihtne ja loogiline lähenemine, et iga hüvitise ja valdkonna puhul me ei arvuta oma lage, vaid lepime kokku üldises laes.

Te mainite seda kui sotsiaalmaksuga maksustatava tulu keskmine. Kas see on natuke erinev näitaja kui keskmine palk, mida me üldiselt kasutame arvutustes?

Jah. Sotsiaalvaldkonnas millegipärast me oleme selle aluseks võtnud. Ka praegune vanemahüvitise lagi võtab aluseks sotsiaalmaksuga maksustatava keskmise tulu. Need on andmed, mis meil on jooksvalt olemas. Ta on veidi madalam kui keskmine sissetulek üldiselt. See põhineb ikkagi ainult palgatulul,
mille pealt arvutatakse sotsiaalmaksu. Teised tululiigid siin arvesse ei lähe.

See muudatus ei puuduta tööandja makstava haigushüvitise osa. Miks? Kui riik oma panust vähendab, siis miks ei või tööandja oma panust vähendada?

Tööandjate esindusorganisatsioonid võivad selle ettepaneku teha. Praegu me tõepoolest otsustasime riigi makstavale hüvitisele lae seadmise. Samas juba eelmisel aastal rakendus seadusemuudatus, millega me võimaldame erisoodustusmaksuvabalt tööandjal heldemalt haiguspäevi hüvitada. Kuid haiguspäevade hüvitis on praegu 70 protsenti ja ka tulevikus. Tööandja võib otsustada, et tema 70 protsendi ja 100 protsendi vahele jäävat 30 protsenti hüvitab ta töötajale ise. Ja seda siis saab teha erisoodustusmaksuvabalt.

Need otsused on minevikus tehtud ja ka praegu on tööandjal võimalik jätkata heldemat hüvitamist, kui ta seda õigeks peab. Aga tööandjatele seatud lae osas me praegu otsust ei teinud. Aga ma olen nõus, et seda võib arutada, kui tööandjad sellise ettepaneku teevad.

See ei puuduta siis tööandja makstavat haigushüvitise osa neljas kuni
kaheksas päev ja jääb mulje, et see puudutab siis ainult neid inimesi, kes on haiged kauem kui kaheksa päeva. Aga tegelikult riik ju hakkab hüvitama juba teisest päevast sajaprotsendiliselt nende inimeste haiguspäevi, kes on haigestunud tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu. Kas see muudatus puudutab ka neid?

Lagi tõepoolest tuleb nendele erinevatele hüvitistele, ka neile, mida me maksame tööõnnetuse või kutsehaiguse järel. Kahekordsele keskmisele tasemele lae seadmine puudutab umbes 6000 haiguslehte aastas ja see on siis 1,6 protsenti kõigist haiguslehtede mahust. Need on need inimesed, kelle praegune sissetulek on kõrgem kui lagi, mida me tahaksime seada.

Sellega kokkuhoid on neli kuni 4,4 miljonit eurot aastas. Kas tervise valdkonnas selle nulleelarvega seoses tuli veel teisi arvestatava eelarvelise mõjuga kokkuhoiukohti?

Tervise valdkonnas kõige suurema osa kuludest me teeme tervisekassa kaudu, ehk rahastame inimestele tervishoiuteenuseid ja tervisekassa omapoolsed ettepanekud, et tulemuspõhisele rahastamisele liikuda ja ravimeid ühishangetega osta. Nende koondmõju oli 21 miljonit ja seda me siis tervisekassa positsiooni arvestuses juba võtsime arvesse. Nii et kui vaadata kõige suurema eelarvemõjuga ettepanekuid, siis ühte konkreetset on keeruline välja tuua, aga kõige suurema mõjuga on tervisekassa tehtud ettepanekute pakett.

Täna valitsuses kirjeldatud ettepanekud, mille aastane mõju järgmiseks aastaks on 1,3 miljonit kogu sotsiaalministeeriumi peale ja kui me võtame arvesse ka haigekassa ettepanekud, mida te mainisite – 21 miljonit, siis ikkagi saab üsna väikse summa. Järgmiseks aastaks kogu nulleelarve protsessist oodati ju 150 miljonit. See on riigi eelarvestrateegias (RES) kirjas, sellega me oleme arvestanud. Seda 150 miljonit siis kuidagi kokku ei tulnud?

Ühe rea pealt 150 miljonit kärpida ei ole võimalik. Meil tõesti seda tüüpi ülemääraseid kulusid kuskil ei esine ja seetõttu kõik need suured summad tulevad kokku väga paljude erinevate eelarveridade pealt. Näiteks lisaks nüüd arutatud haigushüvitisele lae seadmisele tõstame teatud riigilõivusid, vähendame töökohtade arvu nii ministeeriumis kui ka ametites, kärbime majandamiskulusid, erinevatele organisatsioonidele antavaid toetusi. Neid
muudatusi tuleb veel, aga ühe otsuse mõju on väiksem kui näiteks ajutise töövõimetuse hüvitisele lae seadmine.

Kui suur on sotsiaalministeeriumi osa sellest nulleelarve paketist?

Sotsiaalministeeriumi osa minu arusaama järgi on kõige suurem. Kui nulleelarve protsess viidi läbi sotsiaalministeeriumis, majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumis, rahandusministeeriumis, siis ma numbrit ei oska peast öelda, aga see oli kõige suurema osakaaluga. Lisaks sellele koalitsiooniläbirääkimistele otsustatud tööjõumajandamise ja antud toetuste kärbe kolme aasta peale on 10 protsenti, see tuleb lisaks sellele, mida me nulleelarve raames oleme teinud.

Kas see sotsiaalministeeriumi osa ületas näiteks 50 miljonit?

Ma arvan, et rahandusministeerium oskab öelda. Ma ei oska peast öelda. Juba see vanemahüvitise lae kärbe, pluss haigushüvitise kärped, pluss tervisekassa tõhustamise ettepanekud – need kokku ikkagi tulevad vist üle 50 miljoni.