Tänavuse aasta, eriti aga suvekuude jooksul oleme kuulnud palju rekordilistest kuumustest maades, kus ka meie elanikud puhuti puhkamas käivad. Meenub soome meedias nähtud suvine hoiatus, et ega ei maksa sinna Vahemere äärde nii väga trügida midagi. Ja seda mitte inimeste tiheduse tõttu ruutmeetril, vaid kuuma tõttu, mis pidavat pildi eest viima ja nõrgale inimesele võib-olla isegi saatuslikuks saama. Tagatipuks veel sõnumid kuumusega lahvatanud metsatulekahjudest, mis näiteks Kreekas Ateena eeslinnadeni jõudsid.

Õhutemperatuur on tänavu teist aastat järjest rekordkõrgusel, kuigi meil pole veel väga viga. Ilm ei ole siiski sport, keskkonna puhul on parem ilma rekorditeta hakkama saada, on tervislikum, aga statistika pakub ometi just rekordnäitajaid.

Augusti seisuga oli tänavu registreeritud 15 rahvuslikku temperatuuri rekordit ja äärmuslikud ilmaolud on kliimaajaloolaste sõnul muutunud sagedasemaks. Kuude lõikes on rahvuslikke rekordkuumusi registreeritud tervelt 130 juhul, pluss kümned tuhanded kohalikud rekordid, mida registreerisid kliimat jälgivad jaamad Arktikast kuni Vaikse ookeani lõunaosani.

Nähtuse muutvat eriti ebameeldivaks see, et rekordkõrged on olnud mitte ainult päevased maksimumtemperatuurid, vaid ka öised miinimumid. See tähendab, et inimestel ega loodusel ole olnud võimalust päevasest kuumusest puhata ega toibuda.

Maailma meteoroloogiaorganisatsioon on augusti seisuga registreerinud vähemalt kümme riiki, kus temperatuur on tõusnud üle 50 kraadi. Need on USA, Mehhiko, Maroko, Alžeeria, Saudi Araabia, Kuveit, Iraan, Pakistan, India ja Hiina. Eelmine aasta juba oli kuum, kuid praegu olla 72 protsendi suurune võimalus, et tänavune aasta tervikuna saab olema veel kuumem. Palju sõltub sellest, kas detsembris on tunda jahutava ilmanähtuse La Niña mõju või mitte.

Eks erakorralisel ajal ilmub ka erakorralisi teooriaid, kuigi need tuginevad paljuski faktidele. Ühe teooria kohaselt on vähemalt osaliselt kuumade ilmade põhjuseks asjaolu, et Maa on kaotamas oma albeedot ehk maapinna peegeldamisvõimet. Lahtiseletatult on planeet kaotamas võimet kuumust tagasi avaruumi peegeldada. Põhjust pole raske arvata, eeskätt on selleks valge jää pindala vähenemine Arktikas, Antarktikas ja mäeliustikel. See olla paljude teadlaste hinnangul üks globaalse soojenemise kiirenemise põhjuseid.

Lohutuseks väidavad mõned teadlased, et kuigi seis on segane, on siiski võimalus, et globaalne kuumenemine hakkab vaikselt tagasi nihkuma varem ennustatu piiridesse.

Kuidas see meid kui inimolendeid mõjutab? Igaüks teab ilmselt ise, kuidas talle kuum ilm mõjub. Paljudele vist halvasti, vähemalt minule küll. Teadlased on asja uurinud nii üldisemalt kui ka üksikasjalikumalt. Tänavu mais hoiatasid 24 kliinilist neuroloogi, et globaalne soojenemine võib mõjutada mitmete närvisüsteemi häirete sagedust ja raskust. Nii näiteks olevat migreen, insult, krambid ja multiskleroos sõltuvuses temperatuurist.

Californias, kui üldiselt teada kuumas piirkonnas, olla õhutemperatuuri tõus toonud kaasa vaimsete häirete, enesevigastuste, vägivaldsete rünnete ja mõrvade hulga suurenemise. Psühhiaatriaprobleemide sagenemist kuuma ilmaga täheldatud ka Šveitsis. Taiwanis registreeritud aga kuumusega skisofreenia diagnoosiga haiglasse jõudnute arvu kasvu. Ja nii edasi.

Kuumades maades on õhutemperatuuri kasvu seostatud ka Parkinsoni haiguse, dementsuse juhtude ning Alzheimeri tõve diagnoosimise kasvuga. Kaks aastat tagasi ilmunud uurimus seostas kuumuse kasvu ohuga rasedatele. Ei hakka neid mõjusid kirjeldama, läheb liiga detailseks.

See oli otsene mõju, aga on ka kaudsed või vahendatud ohud. Kuumusega paljunevad puugid, muud putukad ja nahkhiired, mis võib tähendada paljude haiguste tavalisest suuremat levikut. Veekogude soojenemine võib põhjustada tsüanobakterite levikut.

Ja veel laiemale pinnale minnes toovad kuumalained ning kataklüsmid kaasa toidumässe, näljahäda ja massilist rännet.

Argises elus on kuumusel mõju inimese ajutegevusele ja seeläbi ka käitumisele. On täheldatud et näiteks immigratsiooniga tegelevad ametnikud on kuuma ilmaga oma otsustes palju kurjemad. Õpilased ja tudengid jätavad kuumaga mulje, nagu oleksid nad umbes neljandiku varem õpitust unustanud. Autojuhid tuututavad tavalisest sagedamini, netis kohtab rohkem vihakõnet, kasvab koduvägivald ja sagenevad enesetapud.

Kõik see värk on seotud meie ajuga, mis võib osutuda kliimamuutuste kõige haavatavamaks maastikuks. Meie ajus toimuvad temperatuuri tõusuga muutused, näiteks erinevate ajuosade koordineeritud käitumine liigub juhuslike ühenduste suunas. Ehk mida kõrgem temperatuur, seda vähem on ratsionaalseid otsuseid

Üks huvitav nähtus olla kliimaäng või kliimaärevus. Selgub, et tegemist ei ole lihtsalt sotsiaalkultuurilise nähtusega, kuna sel olevat selge seos ka närvisüsteemiga. Ühelt poolt näib see justkui paanikana, kuid teadlaste arvates võib tegemist olla ka kasuliku nähtusega. Võimalik, et selles peitub peenelt häälestatud ohu märkamise süsteem. Aju teatavasti loobub mittevajalikest ühendustest ja säilitab kõige vajalikumad. Kliimakatastroofidele mõeldes oleks selline ohutunnetuse vahend ju kasulik.

Igal juhul tegeletakse tõsiselt biosfääri ja meie närvisüsteemi vastastikuse suhte uurimisega. Praegu olla tõusuteel ka uus teadusvaldkond, klimatoloogiline neuroepidemioloogia, mis püüab ühendada teadmisi eri aladelt.

Enamus teadlastest on arvamusel, et kliimamuutustes on inimesel kahetsusväärselt suur osa. Ja kuigi inimene on kohanev olend, on siiski küsimus, kumb kasvab kiiremini, kas õhutemperatuur või meie võime sellega kohaneda. Nii et pole midagi parata, kuumus pehmendab meie ajusid, küsimus on vaid, millise tulemuseni me jõuame, enne kui see hallmass päris ära sulab.

Viited lugemishuvilistele

• How a warming Earth is changing our brains, bodies and minds | Aeon Essays
• Welcome to Earth, 2200 AD: pop 500 million, temp 180°F | Aeon Essays
• Climate change and disorders of the nervous system - The Lancet Neurology
• Unprecedented number of heat records broken around world this year | Extreme heat | The Guardian
• 'We should have better answers by now': climate scientists baffled by unexpected pace of heating | Climate crisis | The Guardian
• Vaikne mõrtsukas — Sirp
• Earth's hottest cities are all in this little corner of the planet - Big Think