Kliimamuutused on suur oht ja nende tagajärjed mõjutavad inimeste elu paljusid eri aspekte. Muutused on jõudnud ka juba Euroopasse, põuad, üleujutused, metsatulekahjud ja kuumalained muutuvad üha sagedamaks ning karmimaks. 

Kevadel leidis Euroopa keskkonnaagentuur, et Euroopa pole kliimamuutustest tulenevateks ohtudeks valmis. 

"Kui praegu otsustavaid meetmeid kasutusele ei võeta, võib enamik tuvastatud kliimariske jõuda selle sajandi lõpuks kriitilise või katastroofilise tasemeni. Kuumalaine tõttu võivad surra sajad tuhanded inimesed," teatas agentuur. 

Politico samas kirjutab, et üleskutse valmistuda kliimamuutustest tingitud uueks reaalsuseks on EL-i juhtide poliitiliste prioriteetide nimekirjast kadunud. 

Jutt käib 2024.-2029. aasta strateegilisest tegevuskavast. See peaks sätestama, millele Euroopa Komisjon oma järgmisel ametiajal keskenduma peaks. Varem oli kliimamuutustega kohanemine seal veel ilusti kirjas, 21. juunil avaldatud plaanis seda aga enam sellisel otsesel kujul ei ole

Varem kutsusid erakonnad EL-i üles valmistuma globaalseks soojenemiseks ja sellest tulenevateks ohtudeks. Hispaania kliimaminister Teresa Ribera, kellest võib saada ka järgmine EL-i kliimatsaar, ütles veel mais Politicole, et kliimamuutustega toimetulek oleks üks tema peamisi prioriteete, kui ta peaks Brüsselis saama rohelise poliitikaga seotud ametikoha. 

Ribera büroo keeldus kavas tehtud viimaseid muudatusi kommenteerimast. Kommentaare muutuste kohta ei tahtnud anda ka diplomaadid ja riikide esindajad, kellega Politico ühendust võttis. 

Üks EL-i diplomaat ütles, et varasem rida globaalse soojenemise tagajärgedeks valmistumise kohta on asendatud viidetega kogu tekstis, eelkõige laiaulatusliku üleskutsega tugevdada EL-i vastupanuvõimet, valmisolekut ja reageerimisvõimet. Selle eesmärk oleks kaitsta EL-i kodanikke erinevate kriiside vastu, nagu loodusõnnetused ja tervisega seotud hädaolukorrad.  

21. juuni kavandis on veel kirjas, et Euroopa looduskeskkond seisab silmitsi kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tingitud kahjudega. Uute tehnoloogiate kiire areng toob kaasa võimalusi ja ka potentsiaalseid riske. 

Veel on kirjas, et globaalse soojenemisega kohanemine ei nõua Euroopalt mitte ainult katastroofideks valmisoleku suurendamist, vaid ka veevarude paremat haldamist, elutähtsate majandussektorite ( nagu turism ja põllumajandus) ümberkujundamist, linnade jahutamist ja taristu parandamist meretaseme tõusu ja tormide vastu. 

Riigid peavad muutma tööseadusi, et kaitsta haavatavaid inimrühmi, tegema koostööd kindlustusfirmadega, et finantsriske hajutada ning nuputama veel välja, kuidas selle kõige eest saab ka maksta.