Kooskõlastusringile läinud looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused on tekitanud elavat vastukaja, mis näitab, et Eesti loodus ja selle käekäik läheb inimestele väga korda käsikäes meie ressursside kasutusvõimaluste ja majandusliku mõjuga. Seadusemuudatuste eesmärk on anda pikaajaline kindlus ja perspektiiv nii looduskaitse, metsanduse kui ka majanduse vaatest. Unustamata seejuures maaomanikku, keda see mõjutab.

Tõstan esile mõned olulisemad muudatused värskelt kooskõlastusringile liikunud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõust:

• tagame kaitse 30 protsendile maismaast;
• kaitsealade tõhusam kaitse tagab loodusväärtuste säilimise;
• seadustame püsimetsanduse;
• lihtsam asjaajamine metsanduses ehk eraldisepõhine metsakorraldus;
• puiduistandike lubamine annab maaomanikele alternatiivse võimaluse toota kvaliteetpuitu;
• riigikokku jõuab metsanduse arengukava;
• pikk plaan riigimetsas: RMK raiemaht viieks aastaks ette, trendi teame sada aastat.

Enim on neist ettepanekutest tähelepanu pälvinud istandikud ja kaitsealade eesmärk 30 protsenti.

Siht riiklikult kaitsta 30 protsenti meie maismaast on ülioluline liikidele ja elupaikadele, et tagada neile vajalik pelgupaik. 30 protsenti on siht ja lagi, mille poole püüelda, seda tehes saame võimalikult hästi kindlustada läbi aegade kestvad turvaalad meie loodusele.

Eesti looduse seisund kaitsealadel on palju parem võrreldes kaitsealadest väljaspool olevate aladega. Seda suunda me hoiame ja seepärast on plaanis kehtestada kaitsealadel majandustegevusele selgemad piirid. Meie ülesanne riigina on hoida elurikkust tulevastele põlvedele ja parim viis selleks on kaitsta tõhusalt seal, kus on vaja kaitsta, ehk kaitsealadel.

Hoia, mida armastad, ehk loodust peab elurikkuse kriisis hoidma kõikjal ja igaüks. Kaitsealadki peavad heaks toimimiseks olema omavahel ühendatud liikide levimist võimaldavaks loodusalade võrgustikuks.

Riikliku kaitse kõrval on ruumi nii vabatahtlikule kui ka igaühe looduskaitsele, mis samuti looduse heasse seisundisse panustavad. Riikliku kaitse pindalalise piiri seadmisega saame tulevikus ehk ka vältida ajakirjanduses kirjeldatud murettekitavaid olukordi, et eraomanikud looduskaitseliste piirangute laiendamise hirmus oma maadel olevaid loodusväärtusi varjavad või lausa hävitavad.

Heas seisus ja rikas loodus on meie uhkus ja rõõm, oleme selle osas esirinnas Euroopas. Riigi ja ühiskonnana aga võiksime võtta endale vastutuse selle eest, et Eesti looduse tuumikalad kestaksid läbi põlvede.

Me parandame looduskaitse teemalist suhtlust riigi ja maaomanike vahel. Maaomanikel on õigus saada infot lihtsalt ja vahetult kaitsealustest väärtustest oma maal. Keskkonnaamet informeerib sellest suvest maaomanikke  muudatustest  maaomandi kaitseväärtustes. Hoian silma peal, kuidas selle algatusega läheb.

Usaldus maaomanike ja riigi vahel tuleb looduskaitse teemadel paremaks saada. See on ka üks põhjus, miks kohtume aktiivselt erinevate esindusorganisatsioonidega ja arutame planeeritud muudatusi ning täiendame saadud tagasiside baasil eelnõusid. Alustuseks tutvustasime seaduse muudatuste paketti Võrumaa Metsaühistus, õige pea teeme seda Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Erametsaliidule ja Eesti Metsa ja Puidutööstuse liidule ja meie keskkonnaorganisatsioonidele.

Mõeldes eelkõige maa- ja taluomanikele oleme algatanud muudatuse, et piiranguvööndi metsaelupaigatüüpides, kus hetkel raie on täielikult peatatud, võib metsateatist esitamata raiuda kuni viis tihumeetrit puitu hektarilt. Raiet tuleb teha sel moel, et ei kahjustuks elupaigale iseloomulik struktuur ja funktsioonid ning raiemaht ei tohi ületada aastas 20 tihumeetrit kinnistu kohta.

Väljaspool metsaelupaika asuvas piiranguvööndis viie tihumeetri piirangut ei ole, seal kehtib jätkuvalt metsaseaduse säte, mille järgi võib metsaomanik metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Riigi jaoks on oluline, et maal elu säiliks ega tekiks kummalist olukorda, et maal elavad metsaomanikud peavad kaitsepiirangute tõttu hakkama isiklikuks kasutuseks küttepuid ostma.

Looduse kaitse ja maade ning metsade säästlik majandamine tagavad vastupidavuse kliimamuutustele. Riigimaadel on meil selge suund (RMK toimetab omanikuootuste põhimõtteid järgides, mis tähendab mitmekesiste väärtuste tagamist): loodushoid, heas seisus maastikud, looduses puhkamine ja õpe, stabiilne puidutoore. Aga ka suunis, et eelistama peab puidu kõrgemat väärindamist toorme müümisel ning puidumüügi lepingud tuleb avalikustada.

Meie muudatused näevad ette raiemahu määramist riigimetsas viieks aastaks senise üheaastase tsükli asemel ning riigimetsas arvestuslangi aluste muutmist, et arvesse oleks võetud metsamaa süsinikusidumine ja raiemaht püsiks võimalikult ühtlane. Samuti oleme algatanud muudatuse, mis annab kogukonnametsade majandamise üle otsustamise senisest rohkem kohalike elanike ja kohalike omavalitsuse kätte.

Metsaseaduste muudatuste samm lubada puiduistandike rajamist on tekitanud hirme, räägitud on küll Hiiumaa, küll Valgamaa suuruse ala elutuks puupõlluks muutmisest ning võõrpuuliikide massilisest istutamisest. Mõistame seda muret ja me saame neid hirme leevendada.

Istandike rajamine on juba praegu lubatud ja need on Eesti maastikes olemas – nii hübriidhaavikud kui ka maarjakase kasvualad. Praeguste istandikega on aga maaomanikel väljakutse, et selleks ajaks, kui puud on piisavalt suureks kasvatatud, et neid võiks ettenähtud otstarbel kasutusele võtta, on istandik liikunud automaatselt metsamaa koosseisu ning kehtima on hakanud kõik metsadele esitatavad vanusepiirangud ja muud tingimused. See ei võimalda kasvatatud puitu sellisel moel kasutusele võtta, nagu võib-olla algselt ette nähti.

Uus regulatsioon lahendab selle probleemi, see arvestab ka ettevaatuse printsiipi, eelnõus on terve rida tingimusi, millele peab vastama maa, kuhu istandikku saab rajada. Istandike rajamine on üsna suur investeering ja ei saa sugugi eeldada, et kõik potentsiaalselt sobivad maa-alad istandikega kaetakse. Samuti on sätestatud istandikes kasvatada lubatud liikide nimekiri, ka selles osas on ettevaatus on vajalik, et vältida võimalikku ohtu loodusele.

Kasvatada võib loomulikult Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ja selliseid võõrpuuliike, mida lubab keskkonnaministri määrus. Istandike väetamine mineraalväetistega on keelatud. Lisaks reguleeritakse istandike rajamist ja majandamist eraldi ministri määrusega.

Teema on ühiskonnas uus ja vajab tõepoolest head arutelu ja läbimõtlemist. Vastav eelnõu on esitatud kooskõlastusringile, kõik ettepanekud on teretulnud ja asjakohased võtame arvesse. Meie puidusektor vajab kvaliteetpuitu ja istandikud on üks võimalus, kuidas me täiendavate looduskaitsepiirangute tingimustes saame tagada taastuvat puiduressurssi.

Kohalikud omavalitsused ootavad õigusselgust ja suuremaid volitusi ranna ja kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndite asjus. Tegime ettepaneku vähendada piirangute ulatust ja andnud otsustusõiguse ehituskeeluvööndi vähendamise osas linnades omavalitsusele.

Kliimaministeeriumi algatatud looduskaitse- ja metsaseaduse muutmise pakett pakub pikalt oodatud lahendusi. Praegu ootame sellele tagasisidet kuni 11 septembrini, et eelnõusid täiendada ning seejärel usaldada need riigikogu aruteludesse.