2021. aasta suvel juhtus liiklusõnnetus, kus auto sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Autos viibinud juht ja kaks kaassõitjat olid kõik tarbinud alkoholi. Õnnetuse tagajärjel sai raske tervisekahjustuse juhi kõrval istunud kaassõitja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maakohus leidis, et kannatanu rasked vigastused oleks tekkinud ka kinnitatud turvavööga, ning mõistis sõidukijuhi süüdi liiklusnõuete rikkumises, millega tekitati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus. Ringkonnakohus aga leidis kaitsja kaebust läbi vaadates, et kannatanu käitus ennastohustavalt, jättes turvavöö kinnitamata ja istudes joobes inimese juhitavasse sõidukisse, mis välistab sõidukijuhi vastutuse kannatanu tervisekahjustuste eest.

Seetõttu muutis ringkonnakohus osaliselt ära maakohtu otsuse, mõistes süüdistatava süüdi üksnes sõiduki joobes juhtimises. Teise astme kohus mõistis sõidukijuhile ka oluliselt kergema karistuse ja tühistas kahjuhüvitise, mille maakohus oli süüdistatavalt kannatanule välja mõistnud. Riigikohtule esitas kaebuse kannatanu esindaja.

Riigikohtunik Heili Sepa sõnul taandub kogu vaidlus küsimusele, mil määral mõjutab sellises olukorras kannatanu enda käitumine sõidukijuhi vastutust kaassõitja raskete kehavigastuste eest.

"Kuna praeguses asjas kannatanu oli ise istunud juhi autosse, kes oli joobes ja oli jätnud kinnitamata ka turvavöö, siis tekib küsimus, kui palju need tema enda tegemata jätmised ja tema enda enese ohustamine vähendab või välistab selle sõidukijuhi vastutust. Kas seda sõidukijuhti ja millistel asjaoludel on võimalik vastutusele võtta nende tervisekahjustuste tekitamise eest," rääkis riigikohtunik Heili Sepp.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kuidas nüüd see riigikohtu otsus, mis peaks 30 päeva jooksul tulema, võib mõjutada edasist praktikat.

"Sõltuvalt sellest mis järeldusele me jõuame. Võib-olla me ei jõua selleni ka kolmeses koosseisus, võib-olla tuleb lahendi tegemist ja asja arutamist veel edasi lükata, eks sõltuvalt sellest saabki riigikohtu seisukoha selles küsimuses, kuidas kannatanu ennast ohustav käitumine nii liiklusolukordades kui ka võib-olla mõnedes teiste kuritegude puhul võib selle süüdistatava vastutust mõjutada," vastas Sepp.