Läti kaasab Via Baltica maanteed arendades eraraha
Läti jätkab erinevalt Eestist suurte tee-ehitusprojektide elluviimist. Via Balticat arendades kaasatakse taas ka erakapitali.
Läti probleem on suur liikluskoormus, eriti Riiast Leedu poole jäävatel teedel ja Riia ümbersõidul. Eestlaste liikumist pikka aega häirinud Salaci jõe ületamine peaks muutuma poolteise aasta pärast hõlpsamaks, sest siis valmib uus sild.
Leedu pool Riiat on ummikuid vähendanud Kekava ümbersõit, kuid uusi teid on vaja veel. Kekava on lätlaste jaoks esimene ja õnnestunud PPP projekt ning erakapitali kaasates plaanitakse tee-ehitust ka jätkata.
"Praegu valmistame ette järgmist osa ehk Bauska ümbersõitu. Seegi viiakse ellu PPP mudeli põhjal ehk erakapitali kaasates. Sellele järgneb Iecava ümbersõit.
Kui need teostuvad, saab Riiast Leedu poole sõita mööda kaasaegset
neljarealist teed kiirusega 120 km/h. Seejärel jääb veel Riia ümbersõit,
misjärel hakkame järk-järgult liikuma Eesti suunas - Skulte ja teised vajalikud lõigud," sõnas Läti riigiteede juhatuse esimees Martinš Lazdovkis.
Ega Lätilgi pole suurte taristuprojektide jaoks raha riigieelarvest võtta. Kekava lahenduse puhul tuleb investeering tasuda paarikümne aasta jooksul, kuid iga aasta makse on vaid pisut üle 12 miljoni euro.
"Näeme, et võimalus Euroopa Liidu fondidest tee-ehituseks raha saada on viimaseil aastail tuntavalt vähenenud. Samas on liikluskoormus paljudel
lõikudel kasvanud, ka Via Baltica trassil. Sestap olen Euroopa transpordiministrite kohtumistel pidevalt rõhutanud, et meil on vaja investeerida. Eriti olukorras, kus Euroopa Liidu ja ka Balti riikide majandus eriti ei kasva," ütles Kaspars Briškens.
PPP mudeli abil viivad lätlased ellu plaani muuta neljarealiseks kogu Lätit läbiva Via Baltica osa. Tasulisi teid Lätis ei tule.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK