Tervisekassal on järgmise aasta eelarvest puudu ligi 190 miljonit eurot ning valitsuses arutatakse, kuidas ja millisel määral seda puudujääki katta.

ERR kirjutas eelmisel nädalal, et terviseminister Riina Sikkut (SDE) plaanib muuta seadust, et raha oleks võimalik võtta tervisekassa reservist, mille suurus on ligi 700 miljonit eurot. Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) suhtub sellesse plaani aga skeptiliselt ning ootab, et kõik valdkonnad oma kulusid kärbiksid.

"Väga mugav on öelda, et meil on reserv, lööme laiaks," lausus Ligi.

Sikkut on öelnud, et vähemalt osaliselt peab puudujäägi katma, sest 190 miljoni euro ulatuses tervisekassa eelarvet kärpida ei ole võimalik. Küsimus on nüüd aga, millises mahus puudujääki katta.

Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard rääkis, et tervisekassa ise loodab, et rohkem kärpima ei pea. Ta lausus, et tervishoiurahastuse osakaal eelarvest on Eestis juba praegu madalam kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides. Ühtlasi on tervisekassa järgmise aasta eelarves ka juba 21 miljonit eurot kokku hoidnud.

Eesti inimeste kulutused tervishoiule ehk omaosalus on samuti märgatavalt suurem kui mujal Euroopas. Tervise Arengu Instituudi (TAI) aastaraamatu järgi oli 2022. aastal omaosalus tervishoiukuludes Eestis 23 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt aga 15 protsenti.

Banhard ütles, et tervisekassa juhtkond on ministeeriumiga võimalikke kärpeid küll arutanud, aga selgeid plaane, mida esitleda, ei ole, sest oodatakse kas ja millisel määral peab üldse kulusid kokku hoidma.

Banhardi sõnul sõltub kärbete sisu sellest, kui suure osa puudujäägist otsustab valitsus jätta katmata. Eeskätt üritatakse raha kokku hoida nii, et ei peaks hakkama vähendama tervishoiuteenuste lepingumahtusid. Nende vähendamine tähendaks näiteks, et tervisekassa eraldab vähem raha arstivisiitideks, kiirabi väljakutseteks või haiglaprotseduurideks.

Väiksema kärpe puhul tervishoiuteenuste mahtu ei vähendataks

Kui kärpeülesanne peaks olema väiksem, näiteks kümme miljonit eurot, vaatakski tervisekassa Banhardi sõnul eeskätt selliste kärbete suunas, mille puhul ei peaks tervishoiuteenuste lepingumahte vähendama.

Üks võimalus raha kokku hoida oleks juhatuse liikme sõnul ka rahastada vähem uusi teenuseid. Näiteks tuuakse sügisel tervisekassa nõukogule heakskiitmiseks järgmise aasta tervishoiuteenuste loetelu, mis läheks edasi valitsusse kinnitamiseks. Kõikide seal hetkel plaanitud teenuste aastane eelarvemõju on Banhardi sõnul umbes üheksa miljonit eurot.

Tervishoiuteenuse loetelus on kõik raviteenused, protseduurid, haiglas vajalikud ravimid ja muu ravikindlustuse paketti kuuluv koos nende hindade ja nende eest tasumise tingimustega. Nende teenuste eest tasub tervisekassa raviasutusele juhul, kui see on ravikindlustatud inimesele osutatud meditsiinilisel näidustusel.

ERR tegi jaanuaris loo, kuidas sotsiaalministeerium näeks tervishoiuteenustena rohkem psühhosotsiaalseid teenuseid, nagu hingehoid või loovteraapiad, ühtlasi ka ennetavaid tegevusi, nagu näiteks apteekides toimuvad nõustamised või toitumisnõustamine.

"Praegu on järgmiseks aastaks ette valmistatud uued teenused, mis me tahaksime sinna loetelusse panna. Üks võimalus oleks aga otsustada, et me siiski ei lisa kõiki neid teenuseid loetellu," rääkis Banhard.

Kokkuhoiukohana nähakse ka plaanitud ennetusprojektide ärajätmist. "Me oleme katsetanud näiteks kopsuvähi sõeluuringut Tartu maakonnas, mida me tahtsime järgmisel aastal ka laiendada, võtta maakondi juurde," lausus Banhard.

Banhard rääkis, et perearste ja eriarste peaks kindlasti aina enam motiveerima tegema ka e-konsultatsioone ja kaugvastuvõtte, mis on maksumaksja jaoks soodsamad.

Veel üks võimalus lepingumahte vähendamata tervisekassa kulusid koomale tõmmata oleks Banhardi sõnul vaadata üle ka perearstide kvaliteedisüsteem. Selle süsteemi eesmärk on motiveerida perearste, et need ennetaks aktiivsemalt haigusi ning jälgiks näiteks tõhusamalt kroonilise haigusega patsiente.

"See ei oleks väga suure mõjuga, aga see on ka see koht, kus me läheme igat miljonit suure süsteemi peal üle vaatama. Need üksikud miljonid, mis lõppkokkuvõttes võimaldavad ehk seda, et me ei pea minema teenuseosutajate lepingumahte kärpima," rääkis Banhard.

Käibemaksutõusu jätmine kompenseerimata või visiiditasu tõstmine

Banhard ütles, et üks alternatiiv oleks ka see, kui mitte katta teenuseosutajatele järgmise aasta keskpaigas asetleidvat kaheprotsendilist käibemaksutõusu. See tooks järgmise poole aasta jooksul tervisekassale kokkuhoidu ligi kuus miljonit eurot.

"Kui aga teenuse hind ei kata teenuseosutajate kulusid, siis tuleb neil see raha kuidagi teistmoodi leida," selgitas ta.

Banhard rääkis, et on ministriga arutanud ka arsti visiiditasu tõstmist, mis aitaks haiglatel paremini toime tulla, kui tervisekassa jätab mingid hinnatõusud täiel määral katmata. Praegu on ministri määrusega kehtestatud visiiditasu viis eurot.

Ta nentis samas, et mida kõrgem on visiiditasu, seda vähem pääseks madalama sissetulekuga inimesed ka ligi arstiabile.

"Üks võimalus oleks ka eristada, et lastel ja pensionäridel jääks visiiditasu samale tasemele, aga ülejäänud elanikkonnal tõuseks," lausus Banhard.

Suurema kärpe korral vähendataks vältimatut plaanilist ravi

Pille Banhard rääkis, et suurema kärpeülesande korral on reaalne kokkuhoiukoht siiski vähendada tervishoiuteenuste osutajatega lepingumahte. Tervishoiuteenused moodustavad tervisekassa eelarvest kokku ligi 80 protsenti ehk järgmisel aastal veidi üle 1,9 miljardi euro.

Tervishoiuteenuseid osutavad näiteks perearstid, eriarstid, hambaarstid, haiglad, ämmaemandad, kooliõed ning kiirabi. Ülejäänud osa eelarvest moodustavad suuresti soodusravimid ja haigushüvitised.

"Sellisel juhul jääks ootele plaaniline ravi, mis ei vaja meditsiinitöötaja hinnangul kohest sekkumist. Sellised näited, kus see, kui ei pääse kahe või kolme päeva jooksul arstile, ei kujuta ohtu inimese elule, nagu näiteks põlve- või puusaoperatsioonid. Kindlasti see teeb inimese olemist halvemaks, elukvaliteet langeb, aga ei ole otsest ohtu elule. Need on kohad eelarveridades, kus ilmselt ka arstid ja haiglad vaatavad, et neid järjekordi saab vajadusel pikendada," lausus Banhard.

Tervisekassa on hinnanud, et eriarstiabi puhul tähendaks iga kümne miljoni euro suurune lepingumahtude vähendamine ravijärjekordade pikenemist umbes 10 000 inimesele. See hõlmab nii 8000 ambulatoorset visiiti kui ka 1500–2000 inimese haiglaravi visiiti.

Banhard ei öelnud, milliste teenuste mahtusid esmajärjekorras koomale tõmmata, sest palju on veel lahtist. Ta selgitas, et see, milliste teenuste mahte vähendada, selgub lõpuks koostöös teenuseosutajatega.

"Tegelikult vähenesid teenuseosutajate lepingumahud juba ka sel aastal. Meie eelarve tegelikult ju sel aastal kasvas, aga ravijuhud vähenesid 1,8 protsenti. See tähendab, et teenuste hinnad kasvasid juba sel aastal kiiremas tempos," rääkis Banhard.

Pille Banhard ei soovinud spekuleerida, kui suur peaks tervisekassa kärbe olema, et peaks hakkama vähendama ka tervishoiuteenuste mahte ehk näiteks plaanilise ravi mahtu. Ühelt poolt sõltub see inflatsioonist, teisalt näiteks arstide, õdede ja hooldajate palgatõusust.

"Siin on mitu olulist tegurit mida arvestada – kui suures mahus jätta rahastamata kulude kasvud teenuste hinnas või kui palju jätta teenuste loetellu uusi teenuseid lisamata. Väga palju hakkab rolli mängima ka meditsiinitöötajate ja tööandjate kollektiivleping ehk see, millises mahus me peame hindades arvestama palgakasvuga," märkis ta.

Meditsiinitöötajad ja tööandjad kohtusid palga arutamiseks esimest korda augusti lõpus ning uus kohtumine toimub 12. septembril. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule on öelnud, et personalikulud moodustavad kokku 60 protsenti haiglate eelarvetest.

"Samas ei saa tervishoiuteenust osutada ka ilma arsti, õe või hooldajata. Kui nende töötasu ei vasta ootustele, siis on ka suurem tõenäosus, et nad lähevad tööle erasektorisse ja me kaotame ikkagi tervishoiutöötajad süsteemis," märkis Banhard.

Tervisekassa reservis on kokku ligi 700 miljonit eurot

Tervisekassa reservi jääk on praeguse seisuga ligi 700 miljonit eurot, millest 500 miljonit moodustab eelmiste perioodide jaotamata kasum.

Järgmisel aastal on kehtiva riigieelarve seaduse järgi tervisekassa eelarves puudu 147 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi on eelarve puudujääk madalama maksulaekumise tõttu aga 60 miljonit suurem ehk ligi 210 miljonit eurot.

Tervisekassa suudab juba tehtud otsustega või oma tegevusi suunates järgmisel aastal 21 miljoni euro võrra tõhusamalt toimetada. Puuduoleva 189 miljoni euro katmine vajaks aga riigipoolset lisarahastust või tervisekassa reservi kasutuselevõttu.

Tervisekassa eelarve puudujäägist pea kolmandiku moodustavad viimastel aastatel asutusele riigieelarvest üle tulnud teenused, millel puudus rahaline kate või see kate oli liiga väike.