Kui kõik läheb terviseminister Riina Sikkuti (SDE) välja käidud plaanide järgi, siis tõusevad uuel aastal nii eriarstide visiidi- kui ka haigla voodipäeva tasu ja üks euro lisandub ka igale retseptiravimile. Kõige rohkem ehk 10 miljonit eurot peaks tervishoid lisaraha saama retseptitasudest, neljakordseks tõstetud visiiditasudest peaks laekuma enam kui kaheksa miljoni jagu.

"Üle 10 aasta ei ole visiiditasusid või retseptitasu või voodipäeva tasu üle vaadatud ja nüüd see kaasajastamine toimub. Aga vaatamata sellele, et see langeb ajaliselt kokku, et väga palju räägime tervishoiuraha puudusest, siis ühe peab selgelt välja ütlema, et Eesti inimeste omaosalus on kõrge ja tervishoiu rahavajadus pikaajaliselt ja see, mida on võimalik täiendavalt koguda omaosalusega, on suurusjärkude võrra erinevad. Me ei kogu visiiditasusid selleks, et lappida 200-miljonilist puudujääki tervisekassas, see ei ole võimalik," rääkis Sikkut.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juht Agris Peedu peab visiiditasu tõusu põhjendatuks, sest aja jooksul on kõik hinnad kallinenud. Kuigi lisaraha jääb haiglale, siis haigla eelarvet ega ravi kättesaadavust see ei paranda. Juba tänavu vähendati ravijuhtude arvu kahe protsendi võrra ja ilmselt ootab samasugune kärbe ees ka uuel aastal.

"Ühest küljest on lisaraha, aga kuivõrd me oleme selle aasta esimesel poolaastal teinud ületööd ehk siis üle ravirahastuslepingu, kuna meie ravirahastuslepingut on vähendatud võrreldes möödunud aastaga, siis tegelikult me katame seda miinust," selgitas Peedu.

Kui terviseminister loodab, et 20-eurone visiiditasu erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) võiks harjutada inimesi rohkem perearsti juures käima, siis PERH-i juht seda ei usu. Selle aasta esimese kuue kuuga käis suurhaigla EMO-s 3000 inimest enam, lõviosa neist ei vajanud erakorralist abi. Peedu sõnul oleks hea tulemus, kui visiiditasu tõus suudaks EMO-sse tulijate kasvu pidurdada.

Väiksemates poodides antakse teine kord kaupa ka nii-öelda raamatu peale, aga mis saab siis, kui palgapäeva eel on vaja minna arsti juurde ja 20 eurot lihtsalt ei ole? Peedu sõnul antakse sel juhul, kui inimesel pole pangakaarti kaasas või tal pole raha, arve kaasa. Osa õigeks ajaks tasumata arvetest jõuab lõpuks ka inkassofirma kätte.

"Ma kaldun arvama, et visiiditasu tõusuga kindlasti võib meie suhtlus inkassoga minna aktiivsemaks, aga kindlasti esmajärjekorras meie klienditeenindajad võtavad patsientidega ühendust ja tuletavad meelde," sõnas Peedu.

"Selle aasta mediaannõue on viis eurot ehk on enamasti visiiditasud. Aga keskmise nõude suurus jääb 50, 40, 30 euro kanti," rääkis Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe.

Viieeurose visiiditasu väljanõudmisel võib algsele summale lisanduda kuni 30 eurot. Viimasel ajal on võlgnevused meditsiiniasutustele kasvanud ennekõike Ida-Virumaal ja Läänemaal ning Laurimäe sõnul võib eeldada, et edaspidi jõuab neid võlanõudjate kätte veel enam.

"Ainukene mõju ei tule kindlasti sellest, et visiiditasu tõuseb ja voodipäevatasu tõuseb, vaid pigem sellest, et seal inimesed ongi juba praegu rohkem hädas oma majandamistega," ütles Laurimäe.

Eestis on seni olnud solidaarne tervishoid, kus töötegijate palgalt kinni peetud sotsiaalmaksust tasutakse ka laste ja eakate raviarved, aga palgasaajaid jääb aina vähemaks.

"Hästi palju inimesi omab muid sissetulekuid ja nende pealt seda sotsiaalmaksu ei laeku, rääkimata, et populatsioon vananeb. Nii et ma arvan, et erinevate kindlustussüsteemide tulevik on ka Eestis üsna reaalne," leidis Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas.

Erakliinikute keti Meliva juhi Marja-Liisa Alopi sõnul polegi alati kindlustust inimese ja erakliiniku vahele vaja. Ravijärjekordi saaks tema sõnul lühendada, kui anda tööandjatele võimalus maksta otse teatud eraarstide teenuste eest ilma erisoodustusmaksuta.

"Me näeme, et praegu väga paljud ettevõtjad, tööandjad on valmis oma inimeste tervisesse panustama, võtma tervisekulusid enda kanda. Selleks me peaksime mingid seadusandlikud piirangud ära kaotama, et see võimalik oleks," selgitas Alop.

Nii terviseminister, suurhaigla kui ka erakliiniku juht on veendunud, et Eestis võiks ka edaspidi olla solidaarne tervishoid. Ainult sotsiaalmaksust seda enam üleval pidada ei ole võimalik ja nii tegi Sikkut tänavu valitsusele ettepaneku hakata riigikaukast ka laste eest sotsiaalmaksu maksma.

"Seda, et valitsus ei otsustanud laste eest hakata järgmisest aastast tervishoidu lisaraha suunama, ei tähenda, et viga oleks ettepanekus. Viga oli lihtsalt selles, et prioriteet oli laskemoona soetamine ja selle otsuse tegemist ka mina toetasin. Ka järgmine kord ma lähen ettepanekuga teha makseid laste eest," ütles Sikkut.

Kuna tervisekassa järgmise aasta eelarves on puudu ligi 190 miljonit eurot ja riigilt pole lisaraha loota, siis on üheks võimaluseks võtta kasutusele n-ö mustadeks päevadeks kogutud tervisekassa reservid. Veel nädal aega tagasi oli rahandusminister Jürgen Ligi (RE) selle plaani vastu ja ka sel nädalal olid valitsuses sel teemal teravad arutelud.

"Jah, tervisekassa saab kasutada reserve. Suurusjärk 160 miljonit, aga konkreetsed komakohtadega numbrid saavad meil järgmisel nädalal valitsuse laua taga lukku. See kulunud lause ka koalitsiooniläbirääkimistel, et enne ei ole midagi lukus, kui kõik on lukus. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et peaaegu kõik on lukus, aga need lõplikud otsused teeme järgmisel nädalal valitsuskabinetis," rääkis Sikkut.

Siis pannakse paika ka visiidi-, voodipäeva ja retseptitasu soodustuse saajate ring ja määr.

Visiidi- ja voodipäevatasu muutus

Visiiditasu ja voodipäevatasu määr on ajas muutunud. Seda reguleerib ravikindlustuse seadus. Kui 1995. aastal oli visiiditasu suurus viis krooni (0,32 eurosenti), siis 2003. aastal tõusis see 50 kroonile (ehk umbes 3,19 eurot) ja voodipäevatasu oli 25 krooni (ehk umbes 1,59 eurot).

Praegune koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär viis eurot ning voodipäevatasu 2,50 eurot on kehtinud 12 aastat alates 2013. aastast. Seadus ütleb üsna üheselt, et visiidi- ja voodipäevatasu piirmäära korrigeeritakse iga aasta kevadel tarbijahinnaindeksi muutusega, aga ükski valdkonna vastutav minister pole seda paragrahvi seni rakendanud.

Kuna tasud on üsna paigal püsinud, võib seda võrrelda muu eluga. Näiteks kinopileti keskmine hind 1995. aasta 16 kroonilt ehk umbes ühelt eurolt tõusnud nüüdseks umbes seitsme ja poole euroni.

Visiiditasu ja voodipäevatasu kasseerimisel on mitmeid erandeid, mis täpsustuvad uuel nädalal, teada on see, et jaanuarist on vooditasu maksimummäär viis eurot ja aprillist on visiiditasu maksimummäär 20 eurot.