"See on eksistentsiaalne väljakutse," rõhutas Draghi kauaoodatud raportit tutvustades. Euroopa Liit vajab palju koordineeritumat majanduspoliitikat, kiiremaid otsuseid ja ulatuslikke investeeringuid, kui ta tahab Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga majanduslikult sammu pidada, lisas ta.

Euroopa Komisjon esitas aasta tagasi Itaalia veteranpoliitikule palve kirjutada aruanne selle kohta, mida peaks Euroopa Liit tegema, et hoida oma majandus konkurentsivõimelisena. Draghi oma meeskonnaga koostas ligi 400-leheküljelise raporti, mida esmaspäeval Brüsselis tutvustati.

Draghi rõhutas oma aruande avaosas, et EL vajab lisainvesteeringuid 750–800 miljardit eurot aastas, mis moodustab kuni viis protsenti ühenduse sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk märksa rohkem kui ligi kaks protsenti, mida kasutati Marshalli plaanis Euroopa ülesehitamiseks pärast Teist maailmasõda.

Kuigi praegused riiklikud või ka EL-i ühiseelarve rahastamisallikad katavad osa vajalikest tohututest investeeringusummadest, võib Draghi sõnul olla vaja uusi ühiseid rahastamisallikaid.

Seepärast soovitas ta Euroopa Liidul võtta oma tööstuse arendamiseks ja kaitsevajaduste rahastamiseks ühiselt laenu, millele on aga siiani vastu mitu valitsust.

Üheks piiranguks kallis energia 

Aruandes väidetakse, et Euroopa majandusprobleemide keskmes on tööstuse energiakulud, mis on praegu sunnitud maksma 158 protsenti rohkem elektri eest ja 345 protsenti rohkem maagaasi eest kui USA-s.

Draghi ütles, et EL-il on pärast odavale Vene gaasile juurdepääsu kaotamist raskusi kõrgemate energiahindadega toimetulekuks ega saa enam loota avatud välisturgudele.

Tema sõnul peab EL hoogustama innovatsiooni ja alandama energiahindu, jätkates samas süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist ning vähendama oma sõltuvust teistest, eelkõige Hiinast oluliste mineraalide osas, ning suurendama samas ka kaitseinvesteeringuid.

"Kasv on Euroopas pikka aega aeglustunud, kuid me oleme seda ignoreerinud," ütles Draghi pressikonverentsil. "Me ei saa seda enam ignoreerida. Tingimused muutunud: maailmakaubandus aeglustub, Hiina majandus aeglustub tegelikult väga tugevalt ja muutub meile palju vähem avatuks... oleme kaotanud oma peamise odava energia tarnija Venemaa," kirjeldas ta ümbritsevat keskkonda.

Raportis rõhutatakse ning Draghi tõi ka pressikonverentsil korduvalt esile investeeringute vajaduse kaitsevaldkonda ja energiavõrkudesse.

Ta märkis ka, et Euroopa eesmärk viia oma kasvuhoonegaaside heitkogused sajandi keskpaigaks nullini, annab blokile võimaluse luua ja eksportida üle maailma puhtaid tehnoloogiaid.

EL peaks tegutsema killustatusest ülesaamiseks

EL-i riigid on uuele tegelikkusele juba reageerinud, öeldakse raportis, kuid lisatakse samas, et reaktsiooni tõhusust piirab omavahelise koordinatsiooni puudumine. Riikide erineva mahuga subsiidiumid häirivad ühisturgu, killustatus piirab ülemaailmsel tasandil konkureerimiseks vajalikku ettevõtete kasvamist ning EL-i otsustusprotsess on keeruline ja loid.

"See nõuab Euroopa Liidu töö ümberorienteerimist kõige pakilisemate probleemide lahendamisele, tõhusat poliitika koordineerimist ühiste eesmärkide saavutamiseks ja olemasolevate juhtimisprotseduuride kasutamist uuel viisil, mis võimaldab liikmesriikidel, kes seda soovivad, kiiremini edasi liikuda," seisis raportis.

Draghi soovitas laiendada kvalifitseeritud enamusega hääletamist rohkematele valdkondadele ja viimase abinõuna lubada sarnaselt mõtlevatel riikidel mõne projekti puhul üksi edasi minna.

"Me peaksime loobuma illusioonist, et konsensust saab säilitada ainult edasilükkamine," ütles ta. "Viivitamine ja mitteotsustamine on toonud kaasa ainult aeglasema majanduskasvu ja kindlasti pole sellega saavutatud suuremat konsensust. Oleme jõudnud punkti, kus ilma midagi ette võtmata peame kas oma heaolu, keskkonna või vabaduse ohtu seadma."

Euroopa Liidu majanduskasv oli viimase kahe aastakümne jooksul olnud püsivalt aeglasem kui Ameerika Ühendriikides ning ka Hiina liigub kiiresti Euroopa lähemale. Suurim roll selles on Euroopa madalamal tootlikkusel.

Draghi: Euroopa on surmaagoonias

Raporti esitamisega kaasnenud pressikonverentsil kirjeldas Draghi Euroopa olukorda kui vaikset hääbumist, kus rahvaarvu vähenemine ja innovatsiooni kängumine viivad surmaagooniani.

"See on aeglane agoonia," ütles Draghi pressikonverentsil vastuseks küsimusele, kas ettekandes soovitatu ellu viimata jätmine tooks kaasa kiire huku.

Draghi tõi välja Euroopa kahaneva rahvastiku probleemi, mida tema hinnangul ei lahenda praegune immigratsiooni tase ning mis tähendaks seda, et alates 2040. aastast väheneb Euroopa tööturg iga aasta kahe miljoni inimese võrra.

"Me oleme ühiskond mis tõmbub kokku, aga meie suremist varjab see, et meid on üha vähem. Seega samal ajal, kui kook muutub üha väiksemaks, väheneb ka nende arv, kelle vahel seda jagada. Seega me ei tunneta seda draamat," selgitas ta.

Siiski tähendaks Euroopa majanduse mahajäämus teistest arenevatest majandustest, et meil oleks ühe keerulisem säilitada senise ühiskonnakorralduse aluspõhimõtteid –  sotsiaalset turumajandust, heaolu, suhtelist võrdsust, demokraatiat, fundamentaalseid õigusi, tõdes Draghi. Majanduskasvu pidurdumine puudutab meie ühiskonna aluspõhimõtteid. Kui EL ei suuda neid enam oma elanikele pakkuda, kaotab ta oma mõtte. Seega on majanduskasvu tagamine on eksistentsiaalne, rõhutas ta.

Samuti ei võimalda majanduskasvu pidurdumine tagada Euroopale odavat energiat või kindlustada oma kaitse, rõhutas ta.

Draghi tõi näitena Euroopa ja USA majapidamiste sissetulekute muutumise viimase 15-20 aasta jooksul, kus tema sõnul on USA majapidamiste reaalne kasutatav sissetulek kasvanud kaks korda kiiremini kui Euroopas!

Samas rõhutas Draghi, et tema ettekandes ei ole konkurentsivõime tõstmisest rääkides ühtki soovitust, mis halvendaks töötajate olukorda.

Selles raportis ei ole selliseid asju, mida töötajad on viimased 40-50 aastat näinud, et konkurentsivõime kasv tähendab palgakasvu pidurdamist, sissetulekute vähenemist, paindlikumat tööaega jne. Põhjus on väga lihtne – see pole ala, kust konkurentsivõime tuleb, rääkis ta.

Vaadates USA suuremat tootlikkust, siis suur osa sellest tuleb kõrgtehnoloogia sektorist. Kui võtaksime selle välja USA majandusest, siis oleks EL-i tootlikkus isegi parem kui USA-l, märkis Draghi. Seega tootlikkuse annab hitech ja selle annab innovatsioon, oskused ja seetõttu väljaõpe, rõhutas ta.