Terasesektoril on erakordselt tähtis ja isegi pisut sümboolne roll Euroopa Liidu ajaloos. Euroopa ühendamine ühtsesse liitu algaski Euroopa söe- ja teraseühenduse asutamisest. Asutamisleping allkirjastati 1951. aasta 18. aprillil Pariisis, asutajariigid olid Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksa Föderatiivne Vabariik, Luksemburg ja Holland.

Tol ajal saadi peaaegu 70 protsenti tarbitavast energiast nendes riikides söest ning teras oli peamine tööstuses kasutatav tooraine. Söe- ja teraseühendus puudutas 155 miljonit tarbijat ning muutis uue sõja puhkemise mõeldamatuks. See oli esimene samm Euroopa Liidu loomiseks ja integratsiooni suunas.

Uuenduslik ja konkurentsivõimeline EL-i terasetööstus on oluline tänapäevalgi, et tagada EL-i majanduslik vastupanuvõime ning avatud strateegilise autonoomia eesmärgid. See on ka suur töökohtade looja, pakkudes Euroopas 300 000 otsest ning 2,6 miljonit kaudset töökohta. Need on kvaliteetsed töökohad, kus on korralik palk ja töötingimused ning kõrged tervise- ja ohutusstandardid.

Suured energiakulud ja kolmandate riikide ebaausad kaubandustavad ohustavad aga Euroopa terasesektori elujõulisust ja vähendavad selle konkurentsivõimet. Konkureerime Hiinaga, mis ekspordib massiliselt terast tootmiskuludest madalamate hindadega, mis surub maailmahinnad tõsiselt alla.

Paljud kolmandad riigid, sealhulgas USA, kaitsevad oma siseturgu teraseimpordi eest tariifide kehtestamisega. Lisaks on EL-i terasetööstus energiakulude osas teiste tootmispiirkondadega võrreldes ebasoodsamas konkurentsis, nagu hiljuti tunnistas ka Mario Draghi juhtimisel koostatud EL-i konkurentsivõime raport.

Üleminek puhastele tootmistehnoloogiatele nõuab aga täiendavaid kapitaliinvesteeringuid ja toob ülemineku ajal kaasa oluliselt suuremad tegevuskulud. Euroopa terase tootmiseks on vaja palju kriitilisi tooraineid nagu nikkel, grafiit, mangaan ning seetõttu on oluline tagada õiglane ja jätkusuutlik juurdepääs kolmandatest riikidest pärit kriitilistele toorainetele.

Võttes kogu ülaltoodut arvesse, nõustusin, et EL-i terasetööstus vajab kiireloomulist tegevuskava ja strateegilist dialoogi. Euroopa vajab terast ja teras vajab Euroopat.

Paktile allakirjutanud lubasid tegutseda kõigil tasanditel, et teha koostööd EL-i terasesektori ja selle töötajate jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise tuleviku nimel. Kuna kaalul on tuhanded töökohad, peavad kõik sidusrühmad kokku tulema, et leida lahendusi sektori ümberkujundamiseks, jätmata seejuures ühtegi terasetöölist ega tootmispiirkonda maha.

Andes oma allkirja terasepaktile ei unustanud ma ka Eestit. Rõhutasin oma partneritele, et toetan terasetööstuse tegevuskava, kuid kuna Eesti seisab silmitsi suurte väljakutsetega põlevkivikaevanduse piirkondades, siis eeldan ka, et EPP toetab õiglase ülemineku fondi pikendamist söe-, põlevkivi- ja süsinikumahukate piirkondade jaoks.