"Ma arvan, et kindlasti on olemas valdkonnad, mille jaoks ühine laenuvõtmine on mõistlik ja valdkonnad, mille jaoks see ei ole mõistlik," rääkis Akkermann teisipäeval ERR-ile, kommenteerides esmaspäeval avaldatud Euroopa Keskpanga endise presidendi Mario Draghi avaldatud raportit sellest, kuidas EL-i majandus kiiremale kasvule pöörata.

Akkermann tõi kõigepealt esile vajaduse suuremaks koostööks ja investeeringuteks kaitsevaldkonnas. "Praegu on vajadus kaitsevaldkonna tugevdamiseks Euroopas väga suur ning ehkki Euroopa kulutab kaitsekuludeks ja kaitsetööstusele küllalt suure hulga raha, on Euroopa kaitsetööstus siiski väike ja selle tegevus on piiratud erinevate regulatsioonide ja standarditega," rääkis ta.

Akkermann viitas ka sellele, et Reformierakonnal oli juba Euroopa Parlamendi valimiste eelses manifestis punkt, milles kutsuti üles Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks väljastama Euroopa Liidus 100 miljardi euro väärtuses kaitsetööstuses kasutatavaid eurovõlakirju.

Teiseks tõi ta esile Draghi raportis välja toodud soovitused tugevdada Euroopa Liidu riikidevahelisi energia- ja transpordiühendusi.

"Meil Eestis on näiteks Rail Baltic – ükski riik ei saa üksinda üle-euroopalist transpordivõrku ehitada, see peab olema riikideülene poliitika. Et kui meie siin ehitame raudteed Euroopa suunas, siis ka Läti ehitaks – see vajab kindlasti tugevat koostööd ja minu arvates ka üle-Euroopalist jõuõlga, et sellised ehitused saaksid valmis ühtlaselt ja ühe korraga," selgitas Akkermann.

Lisaks rõhutas ta ka energiaühendusi: "Meie piirkonnas on olnud palju jutuks puhta energia transportimine Kesk-Euroopasse. Kuna Soomes, Rootsis, Eestis on näiteks väga suur tuuleenergia tootmise potentsiaal, aga nõudlus selle järgi on Kesk-Euroopas, siis ükski riik ei suuda välja ehitada transpordivõrku, mis suudaks selle tuuleenergia viia Kesk-Euroopa turule. Need mahud peavad olema väga suured, et puhas energia oleks Euroopa Liidus soodsam."

Draghi tõi oma aruandes välja, et tema hinnangul vajab Euroopa Liit lisainvesteeringuid 750–800 miljardit eurot aastas, mis moodustab kuni viis protsenti ühenduse sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning selle summa saavutamiseks võiks EL ka ühiselt laenu võtta.

Otsustamisreeglite muutmisest

Kommenteerides Draghi soovitust tihendada riikidevahelist koostööd, kasutades otsustamisel rohkem hääletamist ning vajadusel ka tihendatud koostöö või isegi riikidevaheliste lepete vormi, märkis Akkermann, et kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise valdkondade laiendamist on Reformierakond juba varasemalt toetanud.

"Draghi viitab sellele, miks Euroopa Liit on olnud [otsustamisel] aeglane – kuna siin on võimalik vetostada ja tagada enda mingisuguseid muid huvisid nende vetodega. Et ühe asja vetostan ja selle eest saan midagi muud vastu, kauplen asjadega, millega ei peaks ühes kontekstis kauplema. Ta toob ka välja, et edasilükkamine ei ole konsensust suurendanud, vaid on suurendanud lihtsalt mahajäämust," kirjeldas rahanduskomisjoni esimees ning viitas ka Ungari tegutsemisele EL-i üksmeele lõhkumisel.

"See on selline olukord, millesse Euroopa ei oleks pidanud sattuma ja mis Euroopa konkurentsivõimet millegagi ei tugevda. Kuidas neid probleeme lahendada, kus on mõistlik vetoõigus jätta ja kus minna kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamisele… Praegu Ungari eesistumine tegelikult paneb kõiki mõtlema ja küllap ka Draghit," kommenteeris rahanduskomisjoni esimees.

Reformierakonna EP-valimiste eelses manifestis on öeldud, et Euroopa Liidu välispoliitika mõjujõu ja tõhususe suurendamiseks võiks võtta kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kasutusele  välispoliitika valdkondades, mis puudutavad inimõiguste rikkumist ja rahvusvahelist kuritegevust ning sanktsioonide kehtestamist. Praegu nõuavad kõik välispoliitikas tehtavad otsused riikide konsensust.

Eesti valitsuse seisukoht on siiani olnud, et Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika otsustusprotsessis tuleks jääda ühehäälsuse ehk senise korra juurde, mis näeb ette iga riigi vetoõiguse. Viimati kinnitas valitsus selle üle 2023. aasta jaanuaris.