Raport: Euroopa Liit liialdab kulutuste kliimasõbralikuks märkimisel
EL liialdab potentsiaalselt miljardite eurode ulatuses kulutuste osas, mis peaksid minema kliimasõbralike projektide rahastamiseks, selgus kolmapäeval avaldatud Euroopa Kontrollikoja analüüsist. EL-i audiitorid tõid näiteid riikidest, kes väitsid, et kulutused IT-süsteemidele ja palkadele on rohepöördeks.
EL on lubanud kulutada vähemalt 37 protsenti oma 700 miljardi euro suurusest COVID-19 taastefondist kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Fond koosneb laenudest ja toetustest.
EL-i hinnangul on riigid sellest eesmärgist isegi kaugemale jõudnud, eraldades veebruariks 275 miljardit eurot ehk 42,5 protsenti fondi vahenditest roheliste eesmärkide saavutamiseks.
Kuid audiitorite hinnangul võib see summa olla vähemalt 34,5 miljardi euro võrra ülehinnatud.
Euroopa Kontrollikoja analüüs leidis, et EL-i riigid on märgistanud mitmeid projekte rohelisteks, kuigi nende seos kliimaga on nõrk. Näiteks nimetas Horvaatia veesüsteemi digitaliseerimise projekti 40 protsendi ulatuses kliimat toetavaks, kuid audiitorite sõnul peaks see olema null.
Teises näites märkis Slovakkia COVID-19 fondi haldavate töötajate palgad kliimasõbraliku kulutamisena.
Teiste projektide puhul oli kliimakasu ebamäärane. Näiteks Portugali investeeringut ühistransporti, mis märgiti 100 protsendi ulatuses roheliseks, ei arvestatud ehitusprojekti käigus tekkivaid heitmeid, mistõttu oli keeruline hinnata lõplikke tulemusi. Samuti ei hinnatud Kreeka hüdroelektrijaama mõju elurikkusele.
Vastuseks ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja, et COVID-19 fond suunas märkimisväärseid ressursse rohelistesse projektidesse ning riikide kulutuste plaanid olid põhjalikult kontrollitud.
Audiitorid tõid esile ka häid näiteid, sealhulgas Kreeka 1,25 miljardi euro suuruse plaani säästa energiat enam kui 100 000 kodus. Roheliseks märgitud kulutused hõlmasid ka taastuvenergia projekte, raudteid ja elektriautode laadimistaristut.
Kuid üldiselt oli EL-i projektide kliimapanuse hindamise süsteem, kus projektidele antakse null, 40 või 100 protsendine hinnang, liiga üldine ja tõi kaasa liialdusi, ütlesid audiitorid.
"See meetod ei anna lõppkokkuvõttes selget ülevaadet, kui palju raha läheb otseselt rohepöördesse," sõnas Joelle Elvinger, raporti koostanud audiitor.
Komisjon väitis, et nende metoodika on piisavalt täpne, ja täiendavate reeglite kehtestamine looks tulevikus keeruka bürokraatia.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: Reuters