Pevkur ütles riigikogu liikmetele, et lähipäevil on arutlusel lisaraha suunamine kriitilise laskemoonavaru täiendamiseks. Ta ütles ka, kui suur on laskemoona ostude kogusumma aastatel 2022 kuni 2028.

"Arvestades käimasolevaid riigi eelarvestrateegia arutelusid ja veel riigikaitses tegemata moonaostu otsuseid, julgen väita, et aastatel 2022 kuni 2028 on Eesti laskemoona ostude kogusumma suurusjärgus kolm miljardit eurot," lausus Pevkur.

Nimetatud kolm miljardit katab osaliselt kaitseväe juhataja nõutud lisamoona vajaduse. Kui palju täpselt, selgub eelarvekõneluste lõpuks. Pevkur ütles, et on kaitseväe juhatajaga arutanud ka odavamalt saada oleva laskemoona ostmist, juhul kui see töö ära teeb. Pevkur nimetas võimalike tarnijatena Ukraina tootjaid.

"Ma kohtusin eelmisel nädalal Ukraina kaitseministriga. Kohtusin ka veel ametisoleva kaitsetööstusministriga, kes läheb nüüd Zelenski strateegiliseks nõunikuks – Kamõšiniga. Nad mõlemad kinnitasid, et Ukraina kaitsetööstusel on juba praegu võimekus toota rohkem kui Ukraina riigil oleks raha osta. Nad nimetasid isegi numbri, et Ukraina kaitsetööstusel võiks olla ülekatet kümnetes miljardites," ütles Pevkur.

Riigikaitsekomisjoni liikmed ütlesid, et kaitseministri ettekandes sisalduv võiks vastata kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele.

"Mulle tundub, et sellest ongi lähtutud. Ja pikaajaliste kavade koostamine ei ole üldse lihtne. Pead arvesse võtma seda, mis on; seda, mida hetke teadmise alusel vaja," ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman (Reformierakond).

"Kaitseväe juhataja ütleb seda, mis tegelikult on vaja tema arvates. Ja kaitseminister loomulikult peab sellele vastu tulema. Aga eks ta ka lähtub võimalustest," ütles riigikaitsekomisjoni liige Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo ei olnud kolmapäeval kättesaadav kommentaariks, kas lubatu vastab tema sõjalisele nõuandele. Peastaabi kommunikatsiooniosakond ütles, et Merilo on oma sõna öelnud ja rohkem tal praegu lisada pole.

Eelmine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem teatas "Aktuaalsele kaamerale" saadetud kirjas, et lisaraha otsustamine on positiivne ning võimaldab kaitseväel tegevust edasi planeerida.

"Kui kaitseväe juhataja 1,6 miljardi eest soovitud laskemoonaga saavutatavad efektid on võimalik saavutada teiste vahenditega ja odavamalt, siis on see väga positiivne. Ma arvan, et see on ka võimalik. Kaitsetööstused tekivad ja "ärkavad", rohkem ja võib olla ka odavamaid lahendusi tuleb turule," seisis kirjas.