Teisipäeval toimus Ämaris ringkäik riigikaitsekomisjoni liikmetele ja meediale. Kaitseväe juhataja sõnul on kaitseväel 1000 ladu, milles miljardeid ühikuid. Kasarmus on igal allüksusel oma relvahoidla ja varustusruum. Lisaks on laod üksikvõitleja ja eraldi üksuse varustuse jaoks. Loendus ning arvestus enne ja pärast õppusi toimub valdavalt käsitsi - numbrid kirja ja allkiri alla.

"Teatud relvasüsteemid ei vaja võib-olla digitaalset kodeerimist, aga meil on väga palju asju, mis ei jää julgeolekukaalutlustel mittetegemise klausli taha. Kõik meie laovarud, seljasolevad vormielemendid võiks olla triipkoodiga läbi digitaalsüsteemi. Lao liikumine ühest kohast teise võiks olla digitaliseeritud," sõnas kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo.

Relvastuse ja laskemoona ladudesse meediat tavaliselt ei lubata ega ole ka ilma riigisaladuse loata võimalik kontrollida, kuidas arvepidamine käib. Riigikaitsekomisjon oli pärast poolepäevast ekskursiooni optimistlik.

"Täna me vaatasime väga põhjalikult üle kõik, mis siin Ämaris oli. Rääkisime veeblite, leitnantite, väeosa ülematega. Tegelikult meil kahtlust ei ole, et väeosaülematel ja veeblitel ülevaade puudub," ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali (Eesti 200).

Toidupakkidel, kindapaaridel ja sokkidel võiks triipkood peal olla, arvavad nii kaitseväe juhataja kui riigikogulased. Mis selline muudatus maksab ja millal realiseerub - praegu vastus puudub, aga inventuurikäsk on antud.

"Ma olen kindel, et me saame mõned asjad kindlasti paremaks, mis meile täna ette kirjutatud on. Aga perfektset lahendust, et nüüd järgmise auditiga öelda, et kõik on perfektne, seda ma kindlasti ei luba," lausus Merilo.