Valitsus tuli välja plaaniga, et järgmise nelja aasta  jooksul toetatakse investeeringuid 160 miljoni euro ulatuses. Kui investeering on 100 miljonit, siis investeeringutoetuse maht oleks 15 miljonit. Mida sellest plaanist arvate?

Igasugune suurinvesteeringute toomine Eestisse on väga tervitatav ja eks sellest on ettevõtjad rääkinud juba 10 aastat või rohkem, et meie probleem ongi oluliste asendusinvesteeringute puudumine või et need ei kipu Eestisse tekkima suurinvesteeringute näol. Aga ma olen teistpidi  veendunud, et ainult ühest meetmest see kindlasti ei sõltu. Pigem, ma arvan, avaldavad mõju kõik muud tingimused, mis investeerimiskeskkonna loovad ja maksud on üks nendest.

Mina sain aru, et see meede on mõeldud rohkem investeeringute Eestisse meelitamiseks, mitte kohalike ettevõtete investeeringute toetuseks. Kuidas te aru saate?

Ma ei oska seda konkreetset meedet – see on nii värske – veel väga kommenteerida. Ma ise olen küll arvamusel, et tänases geopoliitilises olukorras unistus, et Eesti uue majanduskasvu teevad välismaalt (tulevad investorid), kes tulevad sadade miljonitega, ei ole väga realistlik. Sellel kümnendil ikka asendusinvesteeringuid võiksid eelkõige teha kohalikud ettevõtjad, kui neil usk ja valmisolek selleks peaks olema.

Ühtepidi riik toetab, tegi valmis sellise investeeringutoetuse, aga samas tahab koguda 200 miljonit eurot ettevõtet maksu aastas.

Maksudebatt kõrvalt vaadates tundub paanilise lehmakauplemisena. Kogu diskussioon käib selle üle, mis on maksubaas või mis on maksumäär, aga maksusüsteem ja selle muutmine on ju ikkagi väga-väga strateegiline ja peaks olema väga hästi läbi kaalutletud. Mistahes otsuste tegemine omab oluliselt laiemat mõju, kui see Excelis arvutatav summa. Ja ma arvan, et ekslik samm ettevõtete tulu maksustamisel võib tähendada, et see teine meede on mõttetu, sest investeeringuid ei tule siia, vaid kapital läheb kuskile mujale, sest Eesti maksukoormus ei ole madal, Leedus on madalam juba täna.

Kui siin peaks toimuma mingi maksukoormuse muutus ettevõtte tasemel, siis sellega peaks igal juhul kaasas käima kogu maksusüsteemi ümbervaatamine – kust vähendatakse maksukoormust, sest muidu me mängime ennast majanduskeskkonnana rahvusvahelises konkurentsivõimes täiesti uude kohta. Ja kõik need senised mõjuanalüüsid siis enam ei kehti. Ma arvan, et see on hästi oluline debatt. Aga see on debatt, mida tegelikult pole avalikkuses peetud. Minu arvates ei ole ükski erakond valimistel ka (selleks) mandaati küsinud ja see võikski olla järgmiste valimiste üks teema, et milliseks peaks muutuvas maailmas maksusüsteem muutuma,

Tööjõumaksudes oleme me Põhjamaade ja ja Euroopa mõttes suhteliselt samal tasemel ja ettevõtete osas on põhjamaadega võrreldes väikest kasvuruumi, aga see põhiline erinevus on nii-öelda kapitali maksustamise osas. Aga kui me samal ajal püüame meelitada majanduslangusest välja tulemiseks kapitali riiki ja samal ajal hakkame seda kapitali maksustama, siis igaüks saab aru, et see nii ei õnnestu. Selle tõttu peaks olema palju strateegilisem vaade. Kui ma ei eksi, siis arenguseire keskus on mõned aastad tagasi maksusüsteemi tuleviku peale väga põhjalikult mõelnud ja ma arvan, et sealt võiksid poliitikud ikkagi õppust võtta ja, ja siin selliseid uitmõtteid väga mitte käsitleda.

Kui ma õieti aru saan, siis seda maksustamist põhjendatakse julgeolekuvajadusega. Olen täiesti nõus, ma arvan, et selle 1,6 miljardit peaks viivitamatult investeerima meie julgeolekusse. 1,6 miljardit selle viimase võlakirja emissiooni valguses tähendab Eestile umbes 53 miljonit eurot intresse. Kui võtta 1,6 miljardit selleks, et investeerida seda vabadusse. Ja kui me selle jagame selle Eesti 2023. aasta SKP peale, siis see on umbes 0,1 protsenti. Või kui me jagame Eesti inimeste vahel selle, siis see on umbes kolm eurot inimese kohta kuus. Ei ole väga palju.

Minu arust need kaks asja ei ole kuidagi teineteisega seotud – see, mis julgeoleku jaoks on vaja ära teha, see tuleks kohe ära teha. Ja debatt selles osas, kuidas me ehitame Eesti uut majanduskasvu, sest Eesti ühiskonna heaolu on otseselt seotud Eesti majanduse tervisega. Ja kehva tervisega majandusega ei ole võimalik Eestis elu elu paremaks teha, ükskõik kes seal võimul on.