Hiina on end positsioneerinud käimasolevas sõjas neutraalsena, kuid on süvendanud majandussuhteid Venemaaga ning saanud täiemahulise invasiooni ajal Moskva peamiseks kaheotstarbelise kasutusega kaupade allikaks, toetades Venemaa kaitsetööstust.

Venemaa riikliku relvatootja Almaz-Antey tütarettevõte IEMZ Kupol tootis 2023. aasta juulist kuni 2024. aasta juulini üle 2500 Garpiya drooni, teatas uudisteagentuur, viidates luureinfole, mis hõlmas tootmislepingut, ettevõtte kirjavahetust tootmisprotsessi kohta ja finantsdokumente.

Uue drooni tootmist pole varem avalikustatud, märkis Reuters.

Garpiya-A1 drooni kasutatakse sõjaliste ja tsiviilobjektide ründamiseks Ukrainas, põhjustades kahju kriitilisele taristule ja ohvreid nii tsiviilisikute kui ka sõjaväelaste seas, ütlesid kaks anonüümset luureallikat.

Reuters sai oma allikatelt fotod, mis väidetavalt näitavad Ukrainas uue Vene drooni rususid. Uudisteagentuur leidis teavet, mis kinnitab seda järeldust, kuid ei suutnud pilte iseseisvalt kinnitada.

Samuel Bendett, mõttekoja Center for a New American Security vanemteadur, ütles Reutersile, et Garpiya, kui see kinnitust leiab, tähistaks Venemaa sõltuvuse vähenemist Iraani disainitud pikamaa droonidest.

"Kui see on tõsi, võib see viidata sellele, et Venemaa võib nüüd rohkem tugineda kodumaisele arendusele ja ilmselgelt ka Hiinale, kuna mõlemad pooled selles sõjas sõltuvad paljudest Hiina komponentidest droonitootmises," ütles Bendett.

Varem on Venemaa suuresti tuginenud Iraanis disainitud Shahedi kamikaze droonidele, et sihtida Ukraina linnu ja taristut, kuna Moskva ja Teheran on viimastel aastatel süvendanud sõjalist koostööd.

USA kinnitas 10. septembril, et Iraan on tarninud Venemaale Fath-360 lühimaa ballistilisi rakette, et tugevdada Moskva sõjategevust Ukraina vastu.