Oluline esmaspäeval, 16. septembril kell 20.58:

- GUR-i juht: Venemaa püüab sõda võita aastaks 2026;

- Borrell: Ukraina peab saama rünnata lennuväebaase kaugel Venemaal;

- Taani annab Ukrainale sel aastal veel ühe partii F-16 lennukeid;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit.

Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T

Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T, et suurendada elanike kaitset Vene rünnakute eest, teatas esmaspäeval välisminister Antonio Tajani.

"Me oleme andnud Kiievile tingimusteta sõjalist, tsiviil- ja finantsabi ning nüüd kavatseme saata teise patarei Samp-T kaitsmaks Ukraina elanikkonda," tsiteeris välisministeeriumi pressiteenistus Tajani sõnu.

Ta avaldas ka lootust, et veel enne selle aasta lõppu õnnestub korraldada "tõsine rahukonverents" Ukraina teemadel.

Taani annab Ukrainale sel aastal veel ühe partii F-16 lennukeid

Ukraina saab sel aastal Taanilt veel ühe partii USA päritolu hävituslennukeid F-16, teatas Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen.

"Taani tarnib täiendava partii lennukeid 2024. aasta teises pooles," ütles ta.

Minister ei täpsustanud lennukite arvu ega nende üleandmise aega.

Augusti alguses ütles Poulsen, et esimesed Taani F-16 lennukid jõudsid Ukrainasse.

Venemaa evakueerib Kurski piirikülade elanikke

Venemaa evakueerib Kurski oblastis Ukraina piiri lähedal asuvate külade elanikke, teatas oblasti kuberner Aleksei Smirnov esmaspäeval.

GUR-i juht: Venemaa püüab sõda võita aastaks 2026

Ukraina Sõjaväe Pealuure (GUR) juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov teatas 15. septembril Kiievis 20. Jalta Euroopa Strateegia kohtumisel, et Kreml peab 2025. aastat pöördepunktiks, sest kui 2026. aasta alguseks ei õnnestu Venemaal võita, õõnestab see tema püüdlusi jääda järgmiseks 30 aastaks üleilmseks suurvõimuks.

Venemaa püüab väidetavalt saavutada Ukrainas otsustavat võitu aastaks 2026, enne kui majanduslikud ja sõjalised piirangud hakkavad tõsiselt halvendama Venemaa võimet jätkata oma sõjategevust Ukrainas.

Budanov märkis, et Venemaa ootab 2025. aasta keskpaigaks halvenevat majanduslikku ja sotsiaal-poliitilist olukorda ning kasvavaid raskusi sõjaväe värbamisel. Tema sõnul kogeb Venemaa sõjavägi personali puudust ja uute vabatahtlike arvu vähenemist.

Hiljutised märkimisväärsed ühekordsete maksete tõusud lepingulistele sõjaväelastele on tõenäoliselt tõendid kasvavate kulude ja raskuste kohta Venemaa sõjaväe võimes jätkata personali värbamist.

Budanov ütles ka, et Ukraina sissetung Kurski oblastisse koos pidevate Ukraina rünnakutega Venemaa territooriumile on demoraliseerinud Venemaa kodanikke ja õõnestanud Venemaa avalikkuse arusaama Venemaa võitmatusest.

Budanov hindas, et kuhjuvad probleemid sunnivad Venemaa presidenti Vladimir Putinit tegema kriitilise otsuse: kas alustada veel üht riskantset ja vastuolulist mobilisatsiooni või vähendada Ukraina lahingutegevuse intensiivsust.

Budanovi hinnang eeldab kaudselt, et lääneriigid säilitavad Ukraina toetuse praegusel tasemel järgmise ühe kuni kahe aasta jooksul.

Lisaks kirjutab USA sõjauuringute mõttekoda (ISW), et Venemaa seisab tõenäoliselt silmitsi kasvavate raskustega toota ja hankida varustust, mida Venemaa operatsioonid Ukrainas vajavad.

Kremlil tuleb varustuse hankimisel tõenäoliselt üha enam toetuda välispartneritele. Venemaa sõjavägi on suuresti tuginenud Nõukogude-aegsete relvade ja sõjaväetehnika varude uuendamisele, et säilitada oma rünnakute tempo Ukrainas.

Venemaa valitsus peab ilmselt Venemaa majandust ja kaitsetööstust veelgi mobiliseerima ning investeerima võime suurendamisse, kui Venemaa sõjavägi kavatseb säilitada oma praeguse operatsioonide tempo keskmises ja pikas perspektiivis.

Kuid pole selge, kas Venemaa kaitsetööstus suudab toota juurde piisavalt, et asendada kaotusi, mida Venemaa väed Ukrainas kannatavad, isegi majandusliku lisamobiliseerimise korral, kirjutas mõttekoda.

Borrell: Ukraina peab saama rünnata lennuväebaase kaugel Venemaal

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles, et Ukrainat tabavad iga päev sügavalt Venemaalt tehtud raketi- ja droonirünnakud, mis hävitavad tsiviilinfrastruktuuri ja tapavad tsiviilelanikke, vahendas pühapäeval uudistekanal Ukrinform.

Seetõttu peab Ukraina suutma rünnata Venemaa territooriumil asuvaid lennuvälju ja stardipaiku.

Borrell kirjutas sellest oma ajaveebis Euroopa välisteenistuse veebisaidil siis, kui ta osales Ambrosetti rahvusvahelisel majandusfoorumil, mis toimus septembri alguses Itaalias ja millest võttis osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Zelenski tänas Itaaliat ja teisi partnereid nende pakutud õhutõrjesüsteemide eest, kuid neist ei piisa Ukraina tohutu territooriumi katmiseks. Eelkõige seetõttu, et Ukrainal ei ole endiselt volitusi rünnata neid lennuvälju ja stardipaiku sügaval Venemaa sees, kust need rünnakud alguse saavad. See võimaldab Vene agressoritel tuua Ukrainale karistamatult leina ja hävingut turvaliselt positsioonilt. Kui Ukrainal ei lubata rünnata kohti, kust rünnakud alguse saavad, siis jätkab Venemaa karistamatult Ukraina hävitamist," selgitas Borrell.

Välispoliitikajuht märkis, et president Zelenski sõnum foorumil peetud kõne ajal oli ühemõtteline: ukrainlased tahavad seda sõda lõpetada rohkem kui keegi teine, kuid mitte oma suveräänsuse hinnaga. Venemaa ei jätnud neile muud valikut kui võidelda oma ellujäämise eest.

"Zelenski kirjeldas igapäevaseid drooni- ja raketirünnakuid haiglatele, koolidele, raamatukogudele ja eluhoonetele, mis tapavad igal õhtul tavalisi ukrainlasi. Ukraina riigipea rääkis maa-alustest varjenditest ja lastest, kes õpivad keldrites ja metroojaamades lugema ja kirjutama, sest neid on vaja kaitsta Põhja-Korea ja Iraani tarnitud rakettide ja droonide eest," jätkas Borrell.

"Meie ehk Euroopa Liit oleme võtnud kohustuse teha kõik, mis vajalik, et aidata Ukrainal end kaitsta ja kaitse tähendab suutlikkust rünnakule tõhusalt reageerida. Minu arvates peaks Ukrainal olema võime võtta sihikule nende rünnakute allikas. Sihtida vibulaskjate pihta ja mitte ainult nooltega. Seetõttu toetasin meie viimasel mitteametlikul välis- ja kaitseministrite kohtumisel Brüsselis Ukraina õigust võtta sihikule invasiooniga seotud olulised Venemaa sõjalised rajatised, kus nad ka ei asuks, kuna see on lubatud rahvusvahelise õigusega, mis ei lõpe Venemaa piiril," lisas Borrell.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 634 860 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

- tankid 8683 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 17 071 (+8);

- suurtükisüsteemid 18 123(+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1187 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 947 (+0);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 15 263 (+29);

- tiibraketid 2592 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 24 712 (+28);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3090 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.