Ukraina väitel tuuakse Venemaa lääneossa Põhja-Korea raketiüksus

Venemaa lääneossa paigutatakse Põhja-Korea raketiväeosa, mille kasutuses olevate ballistiliste rakettidega võib Moskva Ukrainat rünnata, teatas Ukraina sõjaväeluure.
Ukraina sõjaväeluure (GUR) esindaja Andrii Tšernjak ütles, et Venemaa kavatseb paigutada umbes 90 Põhja-Korea sõjaväelasest koosneva raketiüksuse Voroneži oblastisse, Venemaa 112. raketibrigaadi koosseisu. Põhja-Korea üksuse käsutuses oleks väidetavalt 120 ballistilist raketti ja kuus raketiheitjat.
Ukrainal on tõsine puudus kaasaegsetest õhutõrjesüsteemidest ning Venemaa on püüdnud seda ära kasutada, suurendades rünnakuid ballistiliste rakettidega, mida on püüdurrakettide nappuse käes vaevleval Ukrainal eriti keeruline alla tulistada.
Venemaa on alates 2023. aasta lõpust tulistanud Ukraina pihta kümneid Põhja-Korea ballistilisi rakette, kuid Põhja-Korea raketivägede otsene paigutamine Venemaale tähendaks Moskva ja Pyongyangi niigi ulatusliku sõjalise koostöö uut taset, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.
Põhja-Korea uued raketid on juba Venemaal
Tšernjaki sõnul on Pyongyang saatnud Venemaale juba uue partii 40 KN-23 ja KN-24 ballistilist raketti ning neid teenindava personali. Üksuse lõplik koosseis ja rakettide koguarv lepitakse kokku järgmise kuu kõrgetasemelistel läbirääkimistel.
Tema sõnul eeldab Venemaa, et üksus saab kokku 120 Põhja-Korea ballistilist raketti ja kuus raketiheitjat.
Praegu ei ole selge, milline saab olema põhjakorealaste täpne roll Venemaa raketioperatsioonides.
Tšernjaki kirjeldatud ümberpaigutamine langeb ajaliselt kokku sellega, et Venemaa tulistas eelmisel nädalal Ukraina pihta esimesed kaks Põhja-Korea ballistilist raketti pärast eelmise aasta augustit.
Philadelphia mõttekoja Foreign Policy Research Institute vanemteadur Rob Lee ütles, et Põhja-Korea panus kujutab Ukrainale tõsist ohtu.
"Ballistiliste rakettide tõrjumine on üks Ukraina suurimaid nõrkusi. Seetõttu muudab ballistiliste rakettide arvu kasv olukorra veelgi keerulisemaks," ütles ta.
Tema hinnangul valmistab Ukrainale erilist muret õhutõrje seisukord eeloleval talvel, kui Venemaa võib varasemate aastate eeskujul taas korraldada ulatuslikke rünnakuid Ukraina energiataristu vastu.
Reuters tunnistas, et ei suuda Tšernjaki väiteid sõltumatult kontrollida. Tema sõnul põhinevad need luureandmetel, mida ei saa nende tundlikkuse tõttu avalikustada.
Venemaa kaitseministeerium ja Põhja-Korea esindus ÜRO juures New Yorgis ei vastanud Reutersi kommentaaripalvetele.
Moskva ja Pyongyangi sõjaline koostöö süveneb
Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal on Põhja-Koreast saanud Moskva oluline liitlane. Riigid sõlmisid 2024. aastal vastastikuse kaitselepingu.
Ukraina ametnike sõnul on Põhja-Korea tarninud Venemaale miljoneid suurtükimürske ning saatnud 2024. aastal Kurski oblastisse ka 14 000 sõdurit, et aidata sealt välja tõrjuda sinna tunginud Ukraina üksusi.
Eelmisel nädalal teatasid Ukraina võimud, et Põhja-Korea ballistiline rakett hävitas Kesk-Ukrainas Radušne külas elumaja, tappes vähemalt viis sama perekonna liiget.
Põhja-Korea raketid on võimsamad, kuid ebatäpsemad
Tšernjaki sõnul oli eelmisel nädalal toimunud rünnak esimene dokumenteeritud juhtum pärast 2025. aasta augustit, kus kasutati taas Põhja-Korea ballistilisi rakette. Need pärinesid uuest 40 raketist koosnevast partiist, kinnitades Reutersi varasemat teadet.
Ukraina sõjaväeallikate sõnul on KN-23 ja KN-24 rakettidel suurem lennuulatus ja võimsam lõhkepea kui Venemaa Iskanderitel, kuid need on märksa ebatäpsemad ning neid on seostatud rünnakutega, kus on hukkunud palju tsiviilisikuid.
Põhja-Korea rakettide kasutamine sobitub Venemaa strateegiaga kasutada üha rohkem ballistilisi rakette, näiteks Iskander 9M723 tüüpi relvi, mida suudavad tõhusalt tõrjuda peamiselt USA toodetud Patriot õhutõrjesüsteemid.
Venemaa alustas KN-23 ja KN-24 rakettide kasutamist Ukraina vastu 2023. aasta lõpus. Tšernjaki sõnul tarnis Põhja-Korea ajavahemikus 2023. aasta lõpust kuni 2025. aasta augustini Venemaale kokku 150 sellist raketti.
Tema hinnangul viibib Venemaa Kurski oblastis praegu umbes 9500 Põhja-Korea sõdurit, kuid nad ei osale praegu otseselt sõjategevuses Ukraina vastu.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles juulis, et Kreml soovib saada Põhja-Korealt veel 30 000 sõdurit, ning et Voroneži oblastis käivad juba ettevalmistused nende vastuvõtmiseks.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters









