"Vajadus araabia keele vandetõlkide järele on tõusnud praktilisest vajadusest, mida on väljendanud tõlkebürood ja vandetõlkide koda. Muutunud maailm ja Eesti ühiskonna mitmekesisus on seda vajadust suurendanud," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Sessi Poppel ERR-ile.

"Praegu ei ole Eestis ühtegi araabia keele vandetõlki, kuid huvilisi on mitmeid ning selle keele vandetõlke on juba aastaid vaja olnud," lisas Poppel.  

Tema sõnul on justiitsministeerium araabia keele vandetõlkide leidmiseks kokku pannud kolm eksamikomisjoni. Üks komisjon kontrollib kandidaadi õigusalaseid teadmisi, teine keeleoskust ning kolmas peab kandidaadiga kutsesobivusvestluse. Komisjonides on kaks araabia keele eksperti, eesti keele toimetaja ning notar.

Vandetõlgi leidmist juhib justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik Rina Sillandi, kandidaadi araabia keele oskust hindavad selle keele asjatundjad Helen Geršman ja Eva-Louisa Radhaa, eesti keele oskust Tiina Alekõrs, õigusteadmisi Tallinna notar Annika Kuimet.

Vandetõlk on vaba elukutse esindaja, kellel on ainsana riigis pädevus teha ametlikke tõlkeid. Kõiki dokumente, mille tõlge peab olema ametlik või kinnitatud, tõlgivad Eestis üksnes vandetõlgid. Eestis võib vandetõlgina tegutseda vaid inimene, kellele on antud vandetõlgi kutse.

Vandetõlgi seaduse kohaselt võib vandetõlgiks saada teovõimeline inimene, kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti haridusseaduse tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, kes on aus ja kõlbeline ning kes pole rikkunud seadusi, mis takistaks tema vandetõlgiks saamist.

Praegu töötab Eestis justiitsministeeriumi kodulehe andmeil inglise, vene, soome, saksa, rootsi, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, taani, norra, hollandi, läti, leedu, ukraina, poola ja sloveeni keele vandetõlgid.