"Tõenäoliselt on ka Eesti terrorismi ja islamistliku äärmuslusega kaasneva ohu uue kasvufaasi alguses," tõdes kaitsepolitseiamet (kapo) reedel avaldatud aastaraamatu rahvusvahelise terrorismi tõkestamist käsitleva peatüki avalõigus.

Kapo viitas Eesti moslemikogukonna jätkuvale kasvule, millega kaasneb selle muutumine etniliselt üha mitmekesisemaks ja eripalgelisemaks.

"Kuigi tervikuna saab moslemikogukonda hinnata rahumeelseks, esinevad kogukonnas siiski suureneval määral mõningad negatiivsed arengusuundumused. Näiteks on täheldatav uussisserändajate madal kohanemise tase, vähene tahe õppida eesti keelt ja sobituda Eesti kombestikuga. See suurendab kogukondade segregatsiooni ning on ohuks julgeolekule ja avalikule korrale," sedastas kapo.

Eesti üha kasvav ja mitmekesisemaks muutuv moslemikogukond tekitab aga lahkhelisid selle usuliste juhtide vahel, mis soodustab radikaliseerumist. Kui seni on Eesti moslemikogukonna liidrid olnud mõõdukast islamist ja Eesti seadustest juhinduvad inimesed, siis nüüd on siia imaamiks üritanud tulla selliseid, kes on olnud seotud islamistlike liikumistega mujal maailmas. Praeguseks juba hinnanguliselt rohkem kui 10 000 inimese suuruseks kasvanud Eesti moslemikogukond on hakanud pälvima rahvusvaheliste islamiorganisatsioonide suuremat tähelepanu, mille hulgas on ka äärmuslikke vaateid viljelevad organisatsioonid, mis tegutsevad Euroopas ja Lähis-Idas, märkis kapo.

"On tõenäoline, et tulevikus hakkab Eesti moslemikogukonnas domineerima kogudus, mis toetub suuresti välisrahastusele," öeldakse aastaraamatus.

Kapo tõi oma aastaraamatus esile, et kui praegu on Eesti moslemikogukonnas hinnanguliselt 500–600 koolieas last, siis lähima 6–7 aasta jooksul lisandub neile ilmselt veel ligi tuhat last.  

See paneb Eesti koolid, mis on viimasel ajal võtnud vastu suure hulga võõrast kultuurikeskkonnast pärit lapsi, ja kooliõpetajad, kes on niigi stressis ja üle koormatud, senisest veelgi suurema töösurve ja vaimse koormuse alla, tõdes kaitsepolitseiamet. Samas on aga ühiskonna seisukohast äärmiselt tähtis laste sulandumine Eesti ilmalikku ühiskonda ning komberuumi, et vältida siin separaatse ja riik-riigis moslemiühiskonna teket, mille negatiivseid tagajärgi on olnud näha mitmel pool mujal Euroopas, lisas amet.

Kapo tõi ka välja, et moslemikogukonna suurenemise ja laste arvu kasvu tõttu on kogukond ise loonud lastele koraani, islamiusu kombestiku ja araabia keele õppimise tingimused ning kaalutakse ka islamikooli rajamist.

Aastaraamatu kohaselt levib Euroopas eelkõige fundamentaalset islamit (salafismi) propageeriva Moslemi Vennaskonna veetav, väidetavat islamofoobiat oma huvides rakendav ja väidetava islami teotamise vastane propaganda, mis aga köidab noori moslemeid, kes jagavad nende organisatsioonide väga kitsast vaadet, et usureeglid on ülimuslikud ilmalike seaduste suhtes. Noorteni jõudmiseks on nn õige islami jutlustajad loonud oma organisatsioonid ja edukad sotsiaalmeedia kanalid, kus käsitletakse noorte elulisi probleeme ja antakse läbi islamiprisma nõu, kuidas käituda.

Kontaktid äärmuslastega sagenevad

Aastaraamatus antud hinnangu kohaselt on kontaktide arvu kasv islamistliku terrorismiga ja islamiäärmusluse tõus Eestis tähelepanuväärne. Seda seletab kapo Euroopas toimunud radikaliseerumist soodustavate sündmuste ning nendega kaasnenud infooperatsioonidega, aga samuti moslemikogukonna kasvuga kaasnenud kontaktide arvu suurenemisega.

Eestis on terrorismiohu kasvu juures oluliseks elemendiks terrorismiga seotud isikute transiit ja katsed Eestisse elama asuda, märkis kapo, lisades, et terroriorganisatsiooni Kurdistani Töölispartei (PKK/Kongra Gel) liikmed on teinud katseid Eestis oma tegevust alustada.  

Laiemat käsitlust leiab ka terroriorganisatsiooni Hamas rünnak Iisraeli vastu ja sellele järgnenud Iisraeli sissetungi mõju Gaza sektoris, mille mõjud ulatusid üle maailma, sealhulgas ka Eestisse.

"Kui varem ei väljendatud avalikult juudiviha ja islamistliku terrorismi julmuse mõistmist, siis nüüd suurenes moslemikogukonna liikmete radikaalsus. Õnneks piirdus see peamiselt sotsiaalmeedia postitustega," märkis kapo.

Aastaraamatu kohaselt keskendus palestiinlaste toetuse propaganda peamiselt kahele erinevale kuulajale. Moslemitele suunatud sõnum keskendus usust tulenevale kohustusele aidata usuvendi. Mittemoslemitele suunatud sõnumi puhul ei räägitud Hamasi rünnakust, vaid okupatsioonist ja juutide vasturünnakust.

"Eestis suurenes äärmuslike seisukohtade esitamine märkimisväärselt. Konflikti kahe vaate vahelised pinged mõjusid äärmusluse kasvule. Konfliktil oli nn päästikuefekt, mis Eesti puhul piirdus õnneks rahumeelsete meeleavalduste, piiripealsete sotsiaalmeediapostituste ja üksikutel juhtudel ka terroriakti või terrorismi toetavate sõnumitega," ütles kapo oma aastaülevaates. "Tähelepanuväärse osa äärmuslikest sotsiaalmeedia postitustest tegid varem kaitsepolitseiameti huvialast puudunud inimesed. Leidus ka juhtumeid, kus
Eestilt kaitset saanud isikud süüdistasid Eesti riiki genotsiidi toetamises," lisati samas.

Aastaraamatus mainitakse ka Eestiga seotud juhtumeid, mis olid seotud moslemiterrori rahastamisega ja ka ühte ebaseadusliku relvakaubanduse juhtumit.