Viimase kahe aasta jooksul on korterite hinnad langenud Helsingi piirkonnas 13 protsenti ja mujal Soomes umbes kaheksa protsenti. Seega, hind on läinud alla, kuid leht uuris, kas korterite ostmine on inimestele ka taskukohasem.

Seetõttu tuli võtta arvesse veel ka laenukulud, ehituskulud, hinnatõusud ja palkade üldine tõus.

Alates 2015. aastast on teistes euroala riikides hinnad tõusnud kiiremini kui Soomes. Riikide kinnisvaraturud on siiski erinevad, hinda kujundavad ka riigisisesed tegurid. 

Näiteks Soomes on inimeste sissetulekud kasvanud aeglaselt, riigis ehitatakse aga palju ning turule tuleb juurde uusi kortereid. Soomlasi tabas tugevalt ka intressimäärade tõus. Maapiirkondades väheneb rahvaarv, mis vähendab omakorda nõudlust uute elamispindade järele. 

2000. aastate alguses võis umbes viie aasta suuruse keskmise sissetulekuga saada Helsingi pealinna regioonis umbes 50-ruutmeetrise korteri. Järgneva kahe aastakümne jooksul ei suutnud sissetulekute kasv eluasemehindade tõusuga sammu pidada. Aastatel 2020-2022 oli vaja juba seitsme aasta sissetulekut, et osta sarnast korterit. Nüüd on aga vaja umbes kuue aasta sissetulekut. 

"Selle mõõdupuu järgi on korterid tegelikult päris odavad. Sama odavad olid nad selles osas millalgi 2000. aastate alguses," ütles Nordea ökonomist Juho Kostiainen. 

Arusaadavalt on sellisel hinnangul ka konks. Arvesse tuleb võtta ka inimeste muid kulutusi. Kostiainen tõi välja, et inflatsiooni tõttu on elu läinud kallimaks. Eluaseme jaoks ei pruugi palgast enam raha üle jääda nii palju kui varem. 

Helsingis on korterite ruutmeetrite hinnad endiselt kõrgemalt tasemel kui Ida-Euroopas. Teistest Põhjamaade pealinnadest jäädakse aga maha.  Lisaks on tõusnud veel ka intressimäärad ning inimesed võivad seetõttu lükata kinnisvara soetamise edasi. 

Pole veel selge, mida toovad järgmised aastad Soome kinnisvaraturule. Intressimäärade langus vähendaks inimeste laenukulusid, samas võib see elavdada kinnisvaraturgu. See omakorda võib kaasa tuua korterite hindade tõusu.