Teises kvartalis eluaseme hinnaindeks tõusis aastases võrdluses 6,7 ja esimese kvartaliga võrreldes 2,8 protsenti, teatas statistikaamet.

Kinnisvaraanalüütikute sõnul on tehingute arv kolmandas kvartalis ehk suvekuudel, mil kinnisvaraturg on tavaliselt vaikne, ootamatult üles läinud.

"Me kindlasti ei saa öelda, et turg seisab. Tehingute arv on küll väga väike võrreldes ostubuumiga 2021. aastal. Tehingute arv Tallinna näitel oli juulis 691, augustis 730 ja selline pikk-pikk ajalooline keskmine on 680 tehingut. Nii et üle keskmise. Natuke pikem trend on tehingute arvu languse suunas," rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

"Tänaseks, tundub, on tehingute aktiivsus kasvanud võrreldes aasta algusega. Kas see nüüd on püsiv? Pigem jah, sest kolm järjestikust kuud on olnud nüüd kohe tuntavalt aktiivsemad," ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Kuigi turg on pikalt oodanud kinnisvarahindade langemist, siis nii Toompark kui ka Vahter ütlevad, et need, kes hinge kinni on pidanud, võivad nüüd välja hingata – hinnalangust ei tule. 1Partner on tänavu hindu hoopis pisut tõstnud.

"Ega hindadel ei ole iseloomu langeda. Mis läheb üles, see üles ka pigem jääb," tõdes Toompark.

"Hinnad on pigem tõusnud. Siin on näiteks käibemaksutõus, mis aasta alguses oli, samuti on järgmisel aastal käibemaksu väike, paari protsendipunktiline tõus jälle. Pikas perspektiivis on kinnisvarahinnad siiski tõusvad koos inflatsiooni ja elukallidusega," rääkis Vahter.

Uute korterite hinnavahe järelturu korteritega on aga üha kärisenud, mis on mõjutanud ka ostjate huvi ja võimekust.

"Uute korterite valmimine on kokku tõmbunud, sest nende hinnad läksid 2022. aasta ehitusteenuste, energiakriisidega väga käest ära. Kui selline 10 aasta keskmine lepingute arv on 22 protsenti uued korterid, ülejäänud järelturu korterid, siis uute korterite osakaal on tõmbunud 10 protsendi peale. Järelturu tehingute arv püsib viis kvartalit suhteliselt paigal," selgitas Toompark.

Kinnisvaraarendaja sõnul nad projekte pausile pole pidanud panema, kuid uusi kortereid paneb ostma eeskätt defitsiit mõnes kindlas piirkonnas.

"Defitsiit on kesklinnas uute korterite puhul ja defitsiit on ka Nõmmel, sest puhtalt korterite arv on seal väiksem võrreldes näiteks eramutega," ütles Vahter.